Klementi laiendab müüki Põhjamaades

Klementi juhataja Toomas Leis ütles, et selle aasta kolmandas kvartalis hulgimüük Põhjamaadesse kahekordistus. Ta täpsustas, et seni on firma müünud Põhjamaades Rootsi ja Soome, järgmisel aastal lisandub Norra turg. Samal ajal loodab ettevõte ka Soomes ja Rootsis jätkuvalt kasvada.

Venemaa turu osas on Klementi vähemalt järgmise aasta maini äraootaval seisukohal. Oodatakse ära, mis toob Venemaa suunal liitumine Euroopa Liiduga. Juht loodab, et kauplemine idapiiri taga läheb hõlpsamaks, aga samas võib tulla ka vastupidine efekt. ?Uurime väga tõsiselt võimalusi Peterburi ja Moskva regioonis,? täpsustas Leis.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis langes Klementi kasum võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 30, 2,5 mln kroonini. Ettevõte kasumit koormas 2,2 miljoni krooni suurune koondamiskulu. Klementi käive kasvas võrreldes mullusega 33 protsenti, 50,9 miljoni kroonile, teatas ettevõte Tallinna börsile.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel märkis, et Klementi tulemused vastasid üldjoontes ootustele. Ekspert ootas vaid veidi suuremat kasumit.

Klementi suutis kolmandas kvartalis varusid 38 protsendi võrra vähendada. Firma müüs sel perioodil ligi poole võrra rohkem kui teises kvartalis. Leis märkis, et nende müük on hooajaline ja kolmandas kvartalis müüaksegi tavaliselt rohkem.

Jõulukvartalis ootab ettevõtte juht eelmise aasta sama ajaga sarnast arengut. ?Eelmise aasta viimast kvartalit iseloomustas suhteliselt hea jaekäive,? kommenteeris Leis. Siis kasvas Klementi netokäive 18 protsenti. Samas möönis juhataja, et eelmise aastaga võrreldes on firmal veidi vähem pinda ja absoluutarvud ei pruugi olla võrreldavad.

Kogu toodangust 70 protsenti valmistab Klementi Eestis, 30 protsenti imporditakse peamiselt Hiinast. Märkimisväärset tagasilööki seoses Euroopa Liitu astumise tõttu kehtestatavate tollidega juhataja ei karda.

Leisi sõnul loodab Klementi järgmisel aastal kogu aasta lõikes puhaskasumit teenida. Dividendide maksmise kohta märkas Leis, et see pole sel aastal aktuaalne teema. ?Kui tulemused seda lubavad, maksame dividende järgmise aasta lõpus,? ütles Leis. Ta toonitas, et see sõltub kasvust ja kasumi suurusest. ?Üks osa meie poliitikast on, et ettevõte oleks atraktiivne väikeinvestorile,? märkis Leis. Ka Klementi nõukogu esimees Jaanus Rahumaa ütles, et dividendide maksmine ei tule kõne alla enne 2004. aastat.

Klementi töötajate arv vähenes kolmanda kvartali jooksul 14 protsendi ehk 74 inimese võrra. Kokku töötas septembri lõpu seisuga kontsernis 456 töötajat. Tänaseks on ettevõte Leisi sõnul töötajaskonna osas saavutanud optimaalse suuruse ning pigem näeb ta seda, et tegevuse kasvades hakkab töötajate arv järk-järgult suurenema. ?Meie prioriteet on eelkõige müügi laiendamine Põhjamaades,? ütles Leis.

Klementi aktsia oli reedel 3 protsendiga plussis, mis näitab, et investorid olid tulemustega rahul.

Leisi sõnul on siiski ettevõtte restruktureerimine võtnud aega kauem, kui kavandati. Ta loodab, et järgmisel aastal rõõmustatakse aktsionäre rohkem kui sellel aastal.

Küsimusele, millist hinda peaks potentsiaalne ostja pakkuma, et oleksite nõus Klementi maha müüma, vastas Rahumaa, et sellest on veel vara rääkida. ?Oleme Klementis pikaajalised investorid, teema ei ole kõne all kuni seitse aastat,? ütles Rahumaa ning lisas, et Klementil on veel palju potentsiaali areneda. Esimene eesmärk on saada ühele poole turnaround-protsessiga.

Hetkel kuum