- OMX Baltic0,16%300,42
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,31%1 197,68
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 1000,00%8 774,92
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,01
- OMX Baltic0,16%300,42
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,31%1 197,68
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 1000,00%8 774,92
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti vajab euroliidus liberalismi saadikut
Peame avalikult ja selgelt tunnistama, et ainus Eesti erakond, kes oleks võimeline kaitsma Eesti riigi ja rahva huve Euroopa Liidus (EL), on Reformierakond. See väide pole erakondlik arvamus, vaid objektiivne ja vaieldamatu fakt.
Vasakparteid ? Mõõdukad, kes lausa ise hakkavad ennast nimetama sotsialistideks, ja Isamaa, kes pole kunagi olnud seotud millegi parempoolsega majanduses, ei tule kõne alla. Põllumeeste parteid seisavad subsiidiumide ja riigi-karkude najal ja nende eest. ?Sotsiaalse turumajanduse? erakond, kes pidi kõiki koondama, hajus uttu. Jääb veel Res Publica. Kui aga arvestada seda, et ka Res Publica muutus erakonnaks sotsialismi lipu all (mida kandis professor Rein Taagepera) ja läks valimistele vapside loosungitega, siis jäävad siingi taasleitud liberalismi osas kahtlused. Kui ilusti ka ei püüaks ?uus poliitika? liberaalsest turumajandusest rääkida, on ikka tegemist erakonnaga, kel puudub vähimgi majandus-, rahandus- ja eelarvelis-poliitiline kogemus.
Seni veel demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks tegelikult kellelgi olla midagi pahempoolsuse ja sotsiaaldemokraatia vastu. Ja vastavasse erakonda kuulumises pole midagi taunitavat. Ent olukord võtab teise pöörde meie liitumisel ELiga, mis on oma olemuselt samuti muutumas sotsialistlikuks, kuigi mitte enam demokraatiaks.
Leninlik demokraatliku tsentralismi printsiip ? allumine Brüsselile ja sealsetele sotsialistidele ?võib hakata kandma idusid, millest võrsub kanep köie jaoks, millega puuakse meie majanduslik vabadus. Sirvides seni veel formaalselt arutusel olevat uut EL põhiseadust, pole raske leida puhtalt sotsialistlikke ja plaanimajanduslikke väiteid, nagu kogu kaubanduspoliitika allutamine ELile (tegelikult on see olnud nii Maastrichti leppest alates) või põllumajanduse juhtimine nõukoguliku kollektivismi põhimõtete järgi.
On lohutav kuulata lubadusi olla EL presidendi-institutsiooni vastu, taotleda konsensuslike otsuste osakaalu kasvu jne, aga see kõik on ebaoluline. Juttude aeg Eesti iseseisvusest on aegunud: mis läinud, see läinud.
Kuid mis veel läinud pole, on meie majandusmudel, mis rajaneb madalal ja lihtsal maksustusel, stabiilsel rahal ja vastutustundlikul eelarvepoliitikal (viimane puudub täielikult mistahes fiskaalse arukuse kaotanud Saksamaal, Itaalial ja Prantsusmaal). Kui võtta uue põhiseaduse projekti nö. vana osa ehk rahvusvahelise kaubanduse vabadust reguleerivad sätted, siis siit pole Eestile tulemas mingit ohtu. Sõnades on EL alati olnud liberaalse majanduse pooldaja ja kogu probleem on vaid selles, kuidas sundida EL omaenese seadust täitma.
Ohtlik on aga seadusandluse noorem osa, kus esitatakse ELi nn poliitikad erinevates majandusvaldkondades (põllumajandus, kaubandus, keskkond, transport jne). Just siit sünnivad kvoodid ja üliriiklik halduslik vahelesegamine normaalselt toimivasse majandusse. Ning just läbi ELi poliitikate tuleb tagasi riigiplaan, parteiline direktiivne juhtimine ja sotsialism meile tuntud headuses.
Ning ainsaks vastukaaluks sellele tendentsile, mille süütuteks ohvriteks on nii meie sõbrad poliitiliselt vasakäärelt kui ka ?uuest poliitikast?, saab olla ainult järjekindel vabaturu-poliitika ja liberalism 21. sajandi mõttes.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele