Juriidilise büroo Palohansa esindajad väidavad, et suurem osa purjus juhtide karistustest peaks kuuluma tühistamisele.
«See on kestnud juba mitu aastat. Alates 2001. aasta veebruarist, kui tuli liiklusseadus,» räägib verivärskelt registreeritud büroo jurist Illar Alla SL Õhtulehele.
«Oleme selle probleemi eest korduvalt hoiatanud, aga keegi pole reageerinud,» väidab tema kolleeg Stanislav Tsoi. «Kohtud on raske küsimuse ees. Keegi ei taha otsust langetada, sest kui trahvid kuuluvad tagastamisele, on neid sadade miljonite väärtuses.»
Politseiameti andmeil on tänavu üheksa kuu jooksul registreeritud 9216 joobes juhtimist. Keskmine trahvisumma 10 911 krooni annab üheksa kuu laekumiseks 100,5 miljonit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lasnamäe turu naabruses bürood pidavad mehed ei taha probleemi üksikasjadest rääkida - «saage aru, see on meie teenistus» -, aga annavad mõista, et nad on leidnud lünga seadustes ja määrustes, mis puudutavad joobe mõõtmist.
Mehed on oma õiguses sedavõrd kindlad, et otsivad kliente ajalehekuulutustega: «Neid, kellel on ära võetud, peatatud juhiluba ja keda oli trahvitud joobeseisundis juhtimise eest, palume helistada...»
Vandeadvokaat Aivar Ennoki sõnul, kes Harju maakohtus samuti joobe mõõtmise alustalasid kõigutab, võib vaidlus joobe mõõtühikute üle (kas joovet tuleb määrata promillides või grammides liitri kohta) viia analoogilise olukorrani, kus paari aasta eest tuli õigustühiseks tunnistada parkimistrahvide süsteem.
Politseiameti korrakaitseosakonna politseiasedirektor Alo Kirsimäe võtab asja rahulikult. «Põhimõtteliselt ei ole politseil kohustust joobeastet täpsemalt tuvastada - teeme kindlaks selle olemasolu või puudumise. Igal liiklejal on õigus seda vaidlustada seaduses ette nähtud korras.» Promillide teisendamine grammideks liitris on tema sõnul vaid matemaatilise tehte küsimus.