Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saddam Hussein läinud, USA okupatsioon jääb

    ?Jõulud saabusid Downing Streetile varem kui tavaliselt,? kommenteeris BBC reporter üleeile liitlasvägede peakorterites valitsenud meeleolu. Ent Iraagi eksdiktaatori tabamisel on ka oma varjukülg ? pärast Saddam Husseini kadumist pole islamifundamentalismil Iraagi sisepoliitikas enam tõsiseid konkurente.
    23 valitsemisaasta jooksul on Saddami hingele kogunenud nii mõndagi, mees on kuhjaga ära teeninud kui tahes karmi kohtuotsuse. Kuid tema rezhiim, ehkki brutaalne, oli siiski eelkõige ilmalik. Usumäratsejad hoiti vaos, seda küll mitte niivõrd Baathi sotsialistlike vaadete, kuivõrd ideoloogilise konkurentsi mittesallimise tõttu. Samal põhjusel ? Saddam ei sallinud konkurente ? püsisid Iraagist eemal al Qaeda jt organisatsioonid, mis diktaatori käest palka ei saanud. Mõni ime siis, kui Saddami tabamise üle rõõmustavat rahvahulka jäädvustanud telepilt tabas ka usujuhtide portreesid sellesama rahvahulga käes.
    Ameeriklased näivad kangesti tahtvat uskuda, et pärast Saddami tabamist jäetakse Iraagis asuv okupatsioonivägi nüüd rahule. Ehk jäetaksegi, kuid enne seda jõuab hea hulk vett Tigrisest merre voolata. Kindlasti oli põranda alla läinud Saddamil ja tema lähikondseil oma roll Iraagi vabastajate vastaste rünnakute koordineerimisel.
    Kuid isegi Saddami kinnipüüdmine ei muuda olematuks fakti, et Iraak on jätkuvalt okupeeritud. Riigi pealinna tänavatel patrullivad võõrriigi väed, iraaklaste üle valitseb vallutajariigi presidendi ametisse nimetatud kuberner, loodusrikkusi kontrollivad välismaised firmad ? maailmas on ilmselt vähe maid, mille kodanikud niisuguste asjaolude üle siirast rõõmu tunneksid. Kui aga on olemas rahulolematus, leidub alati neid, kes sellest oma eesmärkide saavutamiseks kinni haaravad.
    Üks jõud, mille eesmärkidega jätkuv Ameerika okupatsioon hästi klapib, on islamifundamentalism. Sõja ja okupatsiooniga paratamatult kaasnev segadus on loonud neile Iraagis baasi, mis neil Saddami valitsusajal puudus. Mida kauem ameeriklased Iraagis viibivad ja mida rohkem Ameerika firmasid Iraagi taastamisel osaleb, seda suurem on rahvusvahelise fundamentalismi, sh ka al Qaeda jt terroriorganisatsioonide toetuspind.
    Parem poleks olukord ka siis, kui ameeriklased võimu iraaklaste kätte annavad. Raske on võtta tagasi lubadust korraldada Iraagis vabad valimised. Selle tulemus on üsna ettearvatav. Kuna poliitiliste vaadete alusel jagunev süsteem Iraagis veel puudub, hääletab suur osa iraaklasi kogukonna vaimsete liidrite poolt, kelleks muidugi on islamivaimulikud. Demokraatlike valimiste tulemusel saab Iraak endale samasuguse valitsuse nagu Iraan, või nagu oleks saanud Alzheeria, kui seal poleks sõjaväelist diktatuuri. USAle jääb sel juhul kaks võimalust: kas leppida fundamentalistliku valitsuse võimuletulekuga või seda takistada ja kaotada seegi vähene poliitiline toetus, mis neil praegu Iraagis on.
    Pealtnäha tundub kummaline, et kosmose- ja infoajastul, mil teadus teeb järjest pöörasemaid edusamme ning haridus tungib ka viimastesse kolgastesse, leiab usufanatism järjest rohkem innustunud pooldajaid. Iraagis tundub see veel kuidagi loogiline ? eks tõusis ju Eestiski kirikute külastatavus järsult pärast sotsialismi ideoloogilis-administratiivse surve kadumist. USAski arutatakse tõsimeeli darvinismi väljaviskamist kooliprogrammidest ning president ise räägib järjekordsest ristisõjast.
    Religiooni populaarsuse kasv on paradoksaalsel kombel seotud tollesama infoajastuga. Info pole lihtsalt kättesaadav, vaid seda paisatakse inimeste teadvusesse koguses, mis enamasti ületab nende vastuvõtuvõime. Väga paljud, ka haritud ja laia silmaringiga inimesed ei tea enam, millistest väärtustest elus juhinduda, mida ühest või teisest nähtusest arvata. Religioon seevastu pakub keerulistele probleemidele lihtsaid ja selgeid, mis sest, et võib-olla valesid vastuseid. Islam kui üks jõudsamalt kasvavaid religioone sobib emotsionaalset stabiil-sust otsivaile inimestele ilmselt väga hästi.
    Vahetult enne Saddami tabamist oli Iraagis kolm mõjukat poliitilist jõudu: põrandaalused lojalistid, erinevate rahvusgruppide natsionalistid ja fundamentalistid. Allesjäänud jõududest vastastuvad jätkuvale okupatsioonile nii natsionalistid, kel ei lubata riiki lõhki kiskuda, kui fundamentalistid, kelle jaoks Ameerika on nagunii saatana maine kehastus. Kui kaks viimast pidid arvestama võimalusega, et ühel päeval on Saddam võimul tagasi, siis nüüd on neil üks mure vähem ja selle võrra enam võimalusi vägikaikaveoks ameeriklastega. Natsionalistide huvid on seotud pigem oma konkreetse rahvusgrupi ja selle iseseisvumisega, järelikult hakkab Iraagi sisepoliitikas ilma tegema islamifundamentalism. See tähendaks ebastabiilsuse süvenemist nii Iraagis kui lähikonnas. Annaks Allah, et ma eksin.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Iraani-Iisraeli konflikt lennutab nafta hinda Lootus intresside langetamiseks kahaneb
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.