Mitmed leidurid eesotsas Marek Strandbergiga pole rahul riigi senise teadus- ja arendustegevuse (T A) raha jaotajatega ning toetuste andmise põhimõtetega.
Nanotehnoloogiaga tegeleva Marek Strandbergi sõnul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogiagentuur (ESTAG) juba aastaid teinud kohalike arenguprojektide rahastamise osas arusaamatuid otsuseid. Käesoleval aastal aga on hoolimata riigi poolt T A prioriteetseks kuulutamisest üldse toetusi kärbitud ning ka suhtlemine ametnikega on olnud keeruline, kirjutab Postimees.
Kui mullu eraldas agentuur ettevõtetele ja uurimisasutustele T A-ks otse kokku 73 miljonit krooni, siis tänavu vaid 33 miljonit krooni.
Tallinna Tehnikaülikooli T A osakonna juhataja Ardo Kamratovi sõnul on ESTAGi probleemiks projektide läbivaatamise ja nende kohta otsuste tegemise venimine. Tänavu on tuntavalt pidurdunud ka toetuste väljaandmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«ESTAG oli selgelt enneaegne sünnitis, mille töötajad on kogu T A-le rohkem kahju kui kasu teinud,» arvas Strandberg. «Nende ülim enesekindlus ja suutmatus kuulata lihtsaid nõuandeid on tänaseks diskrediteerinud asutust nende silmis, kes Eestis moodustavad tehnoloogiat arendada suutvate inimeste kogumi.»
Postimehele on ettevõtjad toonud näiteid, kus tõeliselt headele ja kasulikele ideedele raha ei antud, sest neid peeti ebareaalseteks. Samal ajal on aga toetust jagatud suhteliselt ebaolulistele projektidele.
«Võib osutuda, et varsti on ESTAGi vaja vaid end rahulolevalt tundvale ametnikkonnale,» rääkis Strandberg. «Pole välistatud, et eestlaste mõtteist hakkavad kasu saama eelkõige muude riikide majandused.»