Lõppevat aastat võib pidada majanduse arengu seisukohalt kordaläinuks. Majandusedust annavad tunnistust arvestatav SKP ja keskmiste sissetulekute kasv. Ka tööhõive oli kolmanda kvartali lõpuks jõudnud viimase viie aasta kõrgeimale tasemele. Ettevõtete investeeringud põhivarasse püsisid välisturgude piiratud nõudluse tingimustes endiselt heal tasemel ning ka välisinvesteeringute sissevool on taastunud pärast 2002. a madalseisu. Kasvanud on Eesti eksport. Oli aasta igati kordaläinud?

Kahjuks tuleb siiski ka käesoleva aasta lõpus nentida, et taas kasvas import ekspordist kiiremini. See tõdemus ei tohi põhjustada paanikat, kuid kindlasti ei või seda märki ignoreerida. Ka siis, kui arvestame impordist maha sissetulnud investeeringud, on selge, et tarbime üle oma tegelike hetkevõimaluste. See on võimalik, kuna meisse usutakse ? välismaised investorid ja laenajad näevad meid kiirelt areneva maana ja on nõus oma sääste meie elujärje parandamiseks ja investeeringuteks laenama. Meie riigi rei-tinguid, mis näitavad investorite ootusi meie võimekusele võetud kohustusi täita, tõsteti agentuuride poolt ka sel aastal.

Nüüd on aeg hakata seda usaldust tõestama. 2003. a olulisim sündmus poliitikas ? Eesti otsus astuda Euroopa Liidu liikmeks, oli kahtlemata ka olulisim majandusotsus. Eesti ettevõtted satuvad ELi turul senisest erinevasse konkurentsipositsiooni. Ühest küljest avaneb võimalus ja väljakutse kasutada ära paremast turgudele ligipääsust tulenevaid võimalusi, teisalt aga muutub konkurents ka siseturul senisest tihedamaks, laienevad võimalused tööjõu liikumiseks. Ettevõtjad peavad täie tõsidusega teadvustama, et tootmissisendite hinnad hakkavad kiiresti kasvama ja odavatele ressurssidele rajatud konkurentsivõime hääbub.

Riigi poolt on ettevõtetele jõuluvana kingikotis hulgaliselt toetusvõimalusi toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamiseks. Siiski ei piisa selle kingituse kättesaamiseks ainuüksi salmi lugemisest või tavapärase investeerimisprojekti esitamisest. Tarvis on esitada asjalik ja läbimõeldud arendusprojekt, mis tugineb kas ettevõtte enda või mõne välise teadus- või arendusasutuse uudsetele ideedele ning mis hakkab edaspidi toetatavale ettevõttele tulu genereerima, pakkudes uudsel ideel põhinevat konkurentsieelist ELi turgudel. Ei ole oluline, et uudne idee tuleks kõrgtehnoloogilisest sektorist ? pigem vastupidi, eelkõige vajame arengut ja innovatsiooni just traditsioonilistes sektorites. Seda kinki ei pea siiski lunastama tänavusteks jõuludeks, vaid EASi poole võib pöörduda ka järgmisel aastal, soovitavalt kohe aasta alguses.

Võetud võlgade tagasiteenimiseks vajame ka uusi ettevõtjaid. Inimesed, kes tunnevad, et nad on rohkemat väärt, kui senises töökohas makstakse, võiksid uue aasta puhul anda lubaduse hakata ettevõtjaks. Riik toetab seda omalt poolt nii nõu kui ka kuni 100 000 kr toetusega. Toetuse suurus ei ole piisav rajamaks suurtööstust, kuid siiski peaks ligikaudu kahe aasta keskmise netopalgani ulatuv toetus olema hea moti-vaator pea igaühele, kes soovib hakata andma iseendale ja teistele tööd. Soovin Äripäeva lugejatele rahulikke jõule ning toimekat vana-aasta lõppu.