Tehas elab Läti saepurul

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 15. jaanuar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehas elab Läti saepurul
Valgamaal Patkülas asuva Hansa Graanuli juhataja Arno Anieri kinnitusel tootsid nad eelmisel aastal rekordkoguse ehk 102 000 tonni saepurugraanuleid tänu Lätist sisse veetud saepurule.
?Alustasime impordiga eelmise aasta alguses ning see on suurenenud tõusvas joones,? rääkis Anier. ?Praegu ulatub importsaepuru osatähtsus veerandini, ja kuna Eestis saepuru napib üha enam, siis ilmselt tuleb veel rohkem Läti suunas vaadata.?
Kokku vedasid Läti autod eelmisel aastal Läti piirist 25 kilomeetri kaugusel asuvasse Hansa Graanulisse umbes 150 000 kuupmeetrit graanulite ehk pelletite tootmiseks kvaliteetset okaspuusaepuru. Hansa Graanulile ekspordib tooret neli suurt Läti saeveskit, peamine varustaja on Stora Enso Timberi poolt aasta tagasi ostetud Launkalne saeveski.
?Kuna Eesti saetööstuste tootmisvõimsus saepalgi nappuse tõttu oluliselt ei kasva, siis ei saa ka rohkem saepuru tekkida,? rääkis saepurupuudust Eesti Põllumajandusülikooli metsatööstuse instituudi juhataja Peeter Muiste. ?Pelletitootjail ei jää seega muud üle, kui peavad saepuru sisse ostma.?
Eesti kolmest graanulitootjast on Hansa Graanul seni ainus, mis püüab toormepuudust leevendada importtoormega. Suuruselt teine saepurugraanulitootja, Väike-Maarjas asuv AS Flex Heat ja Imaveres tegutsev OÜ Delcotek tarbivad siiani vaid Eestist kokku ostetud saepuru. Flex Heat toodab aastas umbes 65 000 tonni graanuleid ja Delcotek 24 000 tonni graanuleid.
Arno Anieri sõnul on toormenappus oluliselt tõstnud saepuru hinda. ?Kui aasta tagasi maksis puistekuupmeeter 30?40 krooni, siis praegu tuleb sama koguse eest välja käia 50?70 krooni,? täpsustas Anier.
Tonni pelletite tootmiseks kulub 6?7 kuupmeetrit saepuru. Valmistoodangu tonni hind kõigub 1200?1500 krooni vahel.
Üheksa aastat tagasi Balti riikides esimesena pelleteid tootma hakanud Hansa Graanul suurendas 2002. aasta sügisel oluliselt tootmisvõimsust, kui valmis sai ligi 50 miljonit krooni maksev uus tehas, kus on viis graanulipressi. Anieri sõnul suudaksid graanulipressid aastas toota ka kuni 130 000 tonni graanuleid, kuid lisaks toormepuudusele paneb piirid peale ka saepurukuivatite võimsus.
Hansa Graanulile kuulub Pärnu Sadamas ladu, mis mahutab umbes 3000 tonni pelleteid ehk ettevõtte kümne päeva toodangu. Nii nagu teised graanulitootjad, müüb ka Hansa Graanul peaaegu kogu toodangu Taani.
Hansa Graanuli ainuomanik on Taani firma VE Gruppen, mis omandas pankrotieelses seisundis oleva ettevõtte 2000. aastal. Hansa Graanuli eelmise aasta käive oli ligi 100 miljonit krooni ning kasuminumber jääb 4?5 miljoni krooni vahele.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop avaldas kahetsust, et saepurugraanuleid kui väärtuslikku alterntiivset kütteliiki kasutatakse Eestis väga vähe. ?Graanulite jaotusvõrk on sisuliselt välja arendamata,? ütles ta.
Hetkel kuum