Ümbrikupalga saajate arv pole vähenenud

Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringust selgub, et ümbrikupalga tõttu jäi möödunud aastal riigil sotsiaal- ja tulumaksu näol saamata 1,6 miljardit krooni, mis on 0,4 miljardi võrra rohkem kui aasta eest.

Instituudi direktori Marje Josingu hinnangul on tegu väga suure summaga, mida annaks oluliselt vähendada. Seda enam, et iga teine ümbrikupalga saaja pole ise sellega rahul. Küsitlused näitavad, et 89% inimestest ei poolda ümbrikupalga maksmist ja selle pooldajaid on kõigest 3%. Põhipõhjustena, miks ümbrikupalka ei pooldata, tuuakse ravi- ja pensionikindlustuse puudumine või vähenemine ning ülekohus ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes.

Endiselt on ümbrikupalk kõige sagedasem teeninduses ja ehituses. Enim makstakse mitteametlikku tasu juhu- ja hooajatöödel. Elanikud soovitavad suurendada kontrolli ettevõtete üle ja vähendada maksukoormust. Majandusminister Meelis Atoneni sõnul on riik juba seda teed ka läinud, vähendades tulumaksu ausatel maksumaksjatel.

Kogu varimajanduse osas näitavad uuringud väikest, kuid järjekindlat vähenemist. Kui 2000. aastal oli varimajanduse osakaal Eesti elanike kulutustes 13%, siis eelmisel aastal oli see juba 9%. Piirkondadest on varimajanduse esirinnas Kirde-Eesti, järgneb Lõuna-Eesti.

Muutunud on salakauba müügikohad. Nii on piraatsalvestised kolinud turgudelt kodudesse, kus neid müüakse käest kätte. Seevastu salaalkoholi ja -sigarette saab nii turgudelt kui korteritest, vähenenud on aga nende tänavamüük. Uuringus osalenud alkoholi tarbivatest inimestest ei osta 82% kunagi salaviina, 11% ostab väga harva ja 6% vahetevahel. Suitsetajad nii kindlameelsed pole, sest kindlalt ei osta neist salakaupa vaid 59%, pidevalt ostab seda põhiliselt Venemaalt toodavat kraami aga 16% küsitletud suitsetajatest.

Konjunktuuriinstituut küsitles eraldi ettevõtjaid, kelle hinnangul maksumaksmise distsipliin Eestis paraneb ja varimajanduse mõju majanduskeskkonnale väheneb.