Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liit astub ebaausate kaubandustavade vastu
Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide poolehoidu omav direktiiv klassifitseerib ebaausaks kaubandustavaks tegevuse, mis on vastuolus ametialase hoole põhimõttega ning mis moonutab oluliselt tarbijate majanduslikku käitumist.
Direktiiv määratleb ebaausa kaubandustavana teatavat tarbijategruppi eksitavat tegevust. Selle all mõeldakse näiteks reklaame, millistes sisalduv sõnum on nö ülepingutatud ning ei pruugi teatavale nõrgemas olukorras olevale tarbijate grupile üheselt arusaadav olla. Näiteks võiks siin tuua reklaami kus teadlikult on soovitud laste abiga mõjutada vanemaid teatavate ostude kasuks otsustama.
Kindlasti tuleb kaubandustegevuses vältida ka agressiivust, sh pealetükkivust, sundi ning füüsilise jõu kasutamist. Küsitavaks muutuvad ka tooteid võrdlevad reklaamid, millistega on näiteks kahjulikult varju heidetud konkurendi samaväärsele tootele või mis tekitavad sellega tarbijas põhjendamatud segadust. Hetkeseisuga loetletakse ebaausa kaubandustava direktiivis 14 erinevat eksitavat või agressiivset tava, mille suhtes eksimine võib ettevõtjale karistuse tuua.
Sisuliselt on ebaausate kaubandustavade direktiivi vastuvõtmise eesmärgiks ühtlustada liikmesriikide seadusandlus käsitlemaks juhtumeid, kus piiriülese kaubandustegevusega otseselt riivatakse tarbijate kollektiivset majanduslikku huvi. Direktiivi esmaülesandeks on kaitsta tarbijat, kuid samas sätestatakse selge piir aktsepteeritavate ning ebaausate, st eksitavate või agressiivsete kaubandustavade vahel.
Seega tõuseb direktiivist kasu ka ettevõtjale, kuna direktiivi kohaldamisjärgselt kõikide EL liikmesriikide õiguskordades, pole ettevõtjal enam tingimata tarvilik tutvuda siseturu raames kaubeldes kohalike kaubandustegevuse seaduste kõikide nüanssidega, kartes vastasel juhul vastuollu minna konkreetse riigi kaubandustavadega. Et arutelujärgus olev direktiiv määratleb ebaausad kaubandustavad ühtemoodi kõigis liikmesriikides, pole Eesti ettevõtjal sel tasandil enam sisulist vahet, kas arendada tegevust kodumaal, Portugalis või Slovakkias.
Direktiivis ning selle juurde kuuluvas määruses viidatakse ka ebaausalt tegutsenud ettevõtja karistamisvõimalustele. Sealjuures rakendatakse kohtuvaidluste puhul ettevõtja asukohariigi õigust, määratlemaks, kas ebaausate kaubandustavadega vastuollu minek on tõepoolest toimunud. Karistuste määramisel lähtutakse tarbijariigi õigusest.
Autor: Marko Saaret