Probleem standardiga

Kujutage ette, et enamasti, kui te omale uue mobiiltelefoni ostate, peate sinna sisse ka uue SIM-kaardi muretsema. Tundub absurdne, olete ju harjunud, et SIM-kaardid töötavad kõikides GSM-telefonides ja neid võib vabalt ühest mobiilist teise tõsta (kui ei ole just tegemist operaatori tellimusel soodusmüügiks eelnevalt lukustatud kaardiga). Ometi on ülaltoodud olukord tuttav digikaamerate kasutajatele. Nagu sisukorrale järgnevatelt lehekülgedelt selgub, on pea igal digikaamera tootjal oma mälukaart ja sageli ei sobi erinevatele mudelitele mõeldud kaardid sama tootja kõikidesse kaameratesse.

Tegelikult valitseb veidi võrreldav olukord ka teiste tehnikavahendite puhul. Nii ei saa ühe Nokia telefoni laadijaga laadida kõiki teisi Nokia mudeleid. Samuti ei sobi ühe IBMi sülearvuti laadimisjuht kõikide teiste IBMi mudelite laadimiseks. Nokia ja IBM on siin mõistagi lihtsalt näideteks, sest see probleem kehtib kõigi mobiilitootjate ja arvutivalmistajate kohta. Standardite ühtlustamine aitaks vältida olukordi, kus peate küsima kontoris kolleegidelt just teie telefonile sobivat laadijat või otsima välisreisil just teie digikaamera mudelile sobivat mälukaarti.

Siiski ei saa öelda, et konkureerivad mobiilitootjad omavahel standardite osas üldse koostööd ei teeks. Üheks näiteks on lähiraadiovõrk Bluetooth, mille loomiseks tulid tootjafirmad ja asjast huvitatud osapooled kokku ja kehtestasid standardi, et raadioseadmed võiksid üksteisega suhelda sõltumatult tootjast. Sama kehtib osaliselt ka kaameratootjate kohta, sest nagu tänasest Heigo Enslingu võrdlusest selgub, on iga digikaamera mälukaardi kohta mitu erineva tootja valmistatud kaamerat, mis seda tunnistavad. Kuid ühtsuseni on siin veel pikk tee käia.