1. maist saavad kõik Eesti haigekassas kindlustatud isikud ELi liikmesriikides viibides vajalikku arstiabi samadel tingimustel selle riigi ravikindlustatutega.
Vajaminevat arstiabi hakatakse Eesti kindlustatutele osutama vastavalt viibimisriigi seadustele ning nad tasuvad teises riigis ravi eest täpselt samamoodi nagu sealsed elanikud. Enne piiri ületamist peavad inimesed võtma haigekassast kaasa vormikohase tõendi, et kinnitada oma ravikindlustuse kehtivust, kirjutab Postimees.
Need õigused ei kehti juhul, kui inimene läheb teise riiki eesmärgiga end seal ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud välisriigis viibimise ajal ning olema meditsiiniliselt põhjendatud, selle üle otsustab piiritagune arst, kelle poole inimene pöördub.
Vajaminev arstiabi ei ole patsiendile aga täiesti tasuta ja omavastutustasu tuleb igaühel maksta vastavalt konkreetse riigi tariifidele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Omavastutustasu ei korva patsiendile keegi, selle maksab ta oma taskust,» ütles haigekassa välissuhete osakonna juhataja Miret Tuur. «Näiteks Soomes on visiiditasu suurus 22 eurot ja voodipäeva maksumus 26 eurot. Need summad kehtivad ühtviisi nii soomlastele kui ka kõigile eestlastele, kes Soomes viibides arstiabi vajavad.»
Mõnesse ELi riiki elama asunud pensionär või tööle lähetatud inimene saab seal igasugust arstiabi võrdsetel alustel teiste selle riigi ravikindlustatutega, kuid nende ravikulude eest tasub Eesti. Lisaks ELi praegustele ja 1. maist lisanduvatele liikmesriikidele kehtivad nimetatud reeglid ka Norras, ?veitsis, Islandil ja Liechtensteinis.
Haigekassa käesoleva aasta eelarves on ette nähtud 12 miljonit krooni välismaal tekkinud ravikindlustusjuhtumite eest maksmiseks. Eestis teiste ELi riikide tervisekindlustatutele osutatud arstiabi eest peaks haigekassale tänavu laekuma üheksa miljonit krooni.