Ikka parem kui paljas vesi

"Vee põhimüük toimub suuremates linnades ning läbi suuremate kauplusekettide. Sortimenti saamine - see on nagu kaamelil läbi nõelasilma pugemine. Eelistatakse suurtootjaid," räägib Allar Aardevälja. Suuremad tootjad on Eestis Coca-Cola, A. le Coq ning Saku. Väiksemad, nagu Värska ja Plaines, hindavad kumbki oma turuosaks ligikaudu 10%. Saaremaa Vesi arvestab oma turuosaks ilma gaasita naturaalse vee turul 10%.

Tootjate hinnangul moodustab kodumaine vesi kogu Eesti veeturust 70%, väikese osa hõlmavad kõrgema klassi importveed, nagu Evian ja Vittel. Kuid muret teevad kodumaistele veetootjatele eelkõige lähinaabritest konkurendid: "Kui Eestis müüdaks ainult Eesti tootjate vett, siis oleks tunduvalt lihtsam, kohati jäävad arusaamatuks Läti ja Leedu üliodavad vee hinnad Eestis," arvab Taivo Esko. Konkuretsist hoolimata tunnistavad veetootjad müügimahtude pidevat suurenemist, seda küll mõningase hinnalanguse arvel. Saaremaa Vesi kavatseb maikuu jooksul vastvalminud ruumides käivitada uue täisautomaatse viieliitriste pudelite villimise ja pakendamise liini, tootmismahtu kavatseb suurendada ka Plaines.

Tervisekaitseameti andmetel toodetakse ehtsat mineraalvett ainult Värskas. "Villime 470 meetri sügavusest puurkaevust pärit vett, mineraalvesi moodustab 60-65% meie toodangust," ütleb ASi Värska Vesi müügijuht Urmas Jõgeva.

Kaasaegne toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet oluliselt laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Viimasel ajal on mineraalvee kaubastamises võetud suund sellele, et tugevate raviomadustega vett ei villita.

Kaubanduses on müügil ka "kunstlikud mineraalveed", mida on õigem lugeda põhja-, allika-, joogi-, puurkaevu- või lauaveeks. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi. Tegemist on tavalise, puhta ja garanteeritud kvaliteediga joogiveega, mis üldjuhul on eelnevalt gaseeritud.

U. Kokassaar, T. Vihalemm, M.Zilmer. Õige toit. Tartu 1999.

Soome loodusajakiri Suomen Luonto valis 2002. aasta mõttetust. Sajakonna kandidaadi hulgast valiti välja välismaal villitud pudelivesi. Valiku põhjenduseks öeldi, et vaatamata sellele, et Soomes on hulk allikavett tootvaid firmasid, veetakse aastas Soome sisse ligi miljon liitrit allikavett.

Suomen Luonto korraldatud pimetesti aga võitis Helsingi kraanivesi nelja allikavee ees.

www.suomenluntolehti.fi