Tasuta tarkvara vajab ettevaatlikkust

Tasuta levitatavat tarkvara propageeritakse aina enam. Väga paljud programmid on oma funktsioonidelt võrdväärsed oma tasuliste konkurentidega. Siiski ei tasu suhtuda liialt sinisilmselt ? tihti on programm tasuta millegi arvelt. Tasuta tarkvaraga tulevad tihti kaasa programmid, mis võivad kasutajale mõnevõrra meelehärmi tekitada, näiteks olete tasuta tarkvara kasutamisel sunnitud vaatama reklaame. Aga inimese loomuses on tasuta asju hea meelega vastu võtta, teinekord isegi rohkem, kui neid on reaalselt vaja. Arvuti igapäevane kasutaja laeb alla päris suure hulga tasuta programme. Tasuta tarkvaraga on aga ka omad ohud. Eriti tõusevad need esile, kui kasutaja paigaldab ning eemaldab suuremas koguses tarkvara.

Kõige enam on räägitud nuhkvarast ehk programmidest, mis jälgivad kasutaja käitumist, paigaldavad end kasutajale märku andmata erinevate programmide külge ning hakkavad õige pea tööd segama. Näiteks tuleb osa programmidega kaasa reklaamaknaid avavaid programme, samuti on levinud programmid, mis muudavad pidevalt veebibrauseri Internet Explorer avalehte ning samuti veateate lehekülgi. See muutub väga tüütavaks ning kohati viib kasutaja päris endast välja. Seda eelkõige põhjusel, et kasutaja ei tea, kust nuhk tuli ning kuidas sellest lahti saada. Juba paigaldatud nuhkidest ning jälgijatest vabanemine pole sugugi kerge. Nii tuleb tihti arvuti professionaalidele ülevaatamiseks viia või ise tundide kaupa temaatilisi foorumeid tuhnida ning vastuseid otsida. Nuhkvara vastu aitavad mitmed just selleks loodud programmid. Kõige populaarsem on Lavasofti pakutav Ad-Aware, mida regulaarselt kasutades on võimalik leida arvutist erinevaid nuhke ning neid eemaldada.

Teine tarkvara pideva installeerimise ning eemaldamise juures tekkiv probleem on laokile jäänud failid. Enamik programme kasutavad n-ö jagatud faile (inglise keeles shared files), mis tähendab seda, et mitu programmi kasutab tööks ühte ja sama faili. Kui tekib vajadus programmi eemaldamiseks, siis tavaliselt jäetakse jagatud failid igaks juhuks alles, kuna neid võib kasutada mõni teine programm. Vahel küsitakse kasutajalt, mida failiga teha, kuid alati mitte. Ka kasutaja võib igaks juhuks faili alles jätta, kuna tavaliselt ei selgu, mis programm seda faili vajab.

Nii võib paari kuuga arvutisse koguneda suur hulk faile, mida reaalselt enam ei vajata. Need aga võtavad ruumi ning võivad muuta ka arvutit aeglasemaks. Samuti mõjub pidev paigaldamine ning eemaldamine negatiivselt Windowsi registrile, kus on talletatud informatsioon sisuliselt kogu operatsioonisüsteemi ning programmide kohta. Ka selle risustamine muudab arvutit ebastabiilseks. Registrit aitavad puhastada mitmed spetsiaalselt selleks loodud programmid nagu Registry Mechanic või TuneUp Utilities.

Kui on tekkinud vajadus uue programmi järele, oleks mõistlikum enne ummisjalu alla laadima tormamist mõelda läbi oma vajadused. Tuleb täpselt selgeks teha, milliseid funktsioone uus programm täitma peab. Seejärel tuleks asuda programmidega tutvuma. See aga ei tähenda allalaadimist. Mitmed n-ö tarkvarapargid nagu Tucows või download.com pakuvad päris täpset ning põhjalikku kirjeldust programmide kohta. Lisaks sellele tuleks tõsisemate kandidaatide kohta uurida ka tarkvara tootja ametlikult kodulehelt. Seal on olemas põhjalik kirjeldus programmi kohta. Samuti pakuvad mõned tootjad kasutajate kommentaare, mille juures tuleb osata eristada reklaamtekst objektiivsest arvamusest.