Mis ameeriklastega lahti on?

Miks ameeriklased hädas on? 11. septembri traumaatiline sündmus raputas rahvast hingepõhjani. See poleks asjade käiku halvemusele pööranud, kui president Bush oleks teisiti reageerinud. Sõja kuulutamine terrorismile oli mõistetav ja vahest kohane kõnekujundina, Bush mõtles seda aga täht-tähelt.

Siin on otsene seos kinnipeetute teotamisega USA sõdu-rite poolt Abu Ghraibi vanglas. Seal polnud tegu paari musta lambaga, vaid USA võimude sallitava, julgustatavagi suundumusega. Näiteks jälgib USA sõjaväe kohtujuristide korpus JAG Corps rutiinselt kahesuunalise peegli tagant sõjaväelisi ülekuulamisi, aga see tava katkestati Afganistanis ja Iraagis. Rahvusvaheline Punane Rist hakkas kuritarvituste üle kaebama juba detsembris 2002.

Kerge on näha, kuidas terrorism võib piinamiseni viia. Mullu suvel tegin Wall Streeti investorite kohtumisel küsitluse selle kohta, kas nad andestaksid piinamise kasutamise terroristide rünnakute ennetamiseks. Nad arvasid, et keegi võiks seda teha, ilma et nemad sellest teada saaksid.

Selline suhtumine ei sobi avatud ühiskonna ideega, mis põhineb arusaamisel, et keegi ei valda lõplikku tõde. Jõud ei pruugi ilmtingimata õigust tähendada. Bushi administratsi-ooni poliitika tagasilükkamisest ei piisa: USA peab uuesti kinnitama avatud ühiskonna väärtusi ja põhimõtteid. Sõda terrorismiga on hälbimus. Ameerika peab end terroristide rünnakute vastu kaitsma, kuid see ei tohi muutuda tema olemasolu peamiseks eesmärgiks.

Praegu ei suuda keegi USA sõjalise võimsuse vastu välja astuda. Peamine oht USA posit-sioonile tuleb seest, mitte väljast. Kui ameeriklased ei mõista, et neil ei pruugi õigus olla, riskivad nad riigi domineeriva positsiooni õõnestamisega.

Võimsaimaks riigiks olemine annab USA-le privileegid, kuid paneb peale ka kohustused. Kui ameeriklased soovivad oma privilegeeritud positsiooni säilitada, ei tohi nad se-da kasutada ülejäänud maailma käsutamiseks, vaid selle heaolu tagamiseks. Paljud probleemid ? rahu säilitamine, seaduslikkuse ja korra tagamine, keskkonnakaitse, vaesuse vähendamine ja terrorismiga võitlemine ? nõuavad aga kollektiivset tegutsemist. Ennetavate sõjaliste aktsioonide asemel peaks USA püüdlema konstruktiivse ennetustegevuse poole, see looks maailmas parema tasakaalu piitsa ja prääniku vahele.

© Project Syndicate