Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kütuse hinnariski saab ka Eestis maandada
Nii mõnelgi firmal võib kütuse hinnarisk olla valuuta- või intressiriskist suurem.
Riski suuruse mõõtmiseks tuleks vaadata, kui palju firma mingil perioodil kütust tarbib või müüb ja kuidas hinna muutus mõjutab firma tegevuskasumit, rahavooge ja toodete või teenuste hinnakujundust ja marginaale.
Firma seisukohast on kõige lihtsam panna kütuse hinnarisk kundede õlule: kui tõuseb kütuse hind, tõuseb toote või teenuse väljamüügihind. Alati pole see aga võimalik ? klient võib olla hinnatundlik. Keegi konkurentidest võib katta kütuse hinnariski ja saavutada seeläbi konkurentsis eelise.
Kui otsustati riski maandamise kasuks, tuleb teha selgeks, kuidas kujuneb firmasse sisseostetava kütuse hind. Eesti tanklates olevat jaehinda pole lihtne katta, kuna see ei liigu alati maailmaturu hindade varjus ja ulatuses. Kui kütuse ostukogused on suured, tasub kütuseturustajatega pidada läbirääkimisi, et saavutada kütuse hinna sõltuvusse seadmine mingist üldtunnustatud hinnast, näiteks diisli puhul EN590 NWE + marginaal. See on vajalik, kuna üldtunnustatud kütuse hinnariski saab maandada.
Kui firma kardab kütuse hinnatõusu ja ostab muutuva hinnaga kütust, saab ta pangaga tehingus vahetada (swap?ida) muutuva hinnaga kütuse fikseeritud hinnaga kütuse vastu. Tasub panna tähele, et see ei tähenda, et firma peaks nüüd hakkama füüsiliselt kütust pangast ostma. Klient ostab ikka kütust sealt, kust varemgi hankinud on, eraldades lihtsalt hinnariski tarnetest ja maandades hinnariski pangas.
Kütuse hinnariski maandamine ja kasutatavad instrumendid ning strateegiad ei erine oluliselt valuuta- või intressiriski maandamisest. Pankade vahendusel saab maandada kõikide kütuste või energiasaaduste hindasid, mida arvutab ja avaldab infoagentuur Platts. Pangad pakuvad nii börsil kaubeldavaid kui ka börsiväliseid tuletisinstrumente.
?Panga vahendusel on võimalik fikseerida näiteks bensiini, erineva kvaliteediga kütteõli, diisli, masuudi, lennukikütuse hindu,? ütles Pärt Kivaste Hansapank Marketsi derivatiivide osakonnast. ?Lisaks on võimalik maandada börsidel kaubeldavate energiasaaduste, nagu toornafta ja diiselkütuse, hinnariske.?
Miinimumkogustena kaubeldakse börsivälisel turul Hansapangas kütustega alates 500 tonnist. Börsidel kaubeldavate tehingute miinimumkogusteks on üks leping. Näiteks Londonis asuval rahvusvahelisel naftabörsil (IPE) on toornafta lepingu suuruseks 1000 barrelit. Börsidel saab hinnariski maandada kuni kolmeks aastaks, börsiväliselt kuni kümneks aastaks.
?Futuuridest harvemini tehakse optsioone,? ütles Eesti Ühispanga kapitaliturgude divisjoni direktor Jaak Raivo.
?Enam kasutatud instrumentideks kütuse hinnariskide maandamisel on futuurid ja energia swap?id,? ütles Kivaste. ?Futuuridega maandatakse peamiselt diisli ja toornafta, swap?idega bensiini ja teiste naftasaaduste hinnariske. Vähem kasutatakse optsioone.?
Hansapangas on tänasel päeval umbes paarkümmend aktiivset kütuse hinnariski maandajat ? peamiselt kütuse vahendajad ja jae- ja hulgimüüjad ning naftasaaduste hinna suhtes tundlikud firmad. Ühispangas on kümmekond riske katvat klienti ning potentsiaalseid kliente võiks Eestis olla umbes 50 firmat. Ka kütuse suurtarbijad, nagu autobussikoondised, transpordifirmad ja energeetikaettevõtted, võiksid saada abi kütuste hinnariskide maandamisest. Tooraineriske saab maandada ka Nordea pangas. Sampo Pangas käivad läbirääkimised esimeste klientidega toorainetehingute limiitide kehtestamiseks.