Geenivaramu kolm tilka verd sai, aitab talle

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 5. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Geenivaramu kolm tilka verd sai, aitab talle
Viis aastat tagasi konverentsil ?Äriplaan 2000? soovitas tollane peaminister Mart Laar unustada Eesti Nokia otsingud, kuna need viiksid meid ajas 20 aastat tagasi. Mart Laari arvates kuulub tulevik biotehnoloogiale. Kuid ka uue aastatuhande algul asutatud Eesti Geenivaramust ei paista head nahka saavat.
Äripäev soovib, et riik maksumaksja rahaga seda projekti rohkem ei toetaks.
Peamine põhjus on, et kogutud geenimaterjal pole pälvinud potentsiaalse turu ehk ravimifirmade huvi, vähemalt mitte seni tegutsetud umbes kolme aastaga. Raske on hinnata, kas lisainvesteeringud turusituatsiooni lähitulevikus põhimõtteliselt muudavad. On oht toppida raha vanatühja ilma põhjata kübarasse.
Geenipanga kui toote turukõlblikkust peaksid põhjalikult analüüsima sõltumatud spetsialistid, aga investeerimisotsused peavad jääma ikkagi erainvestorite, kelleks on seni peamiselt kodu- ja väliseestlased, kanda. Neile kuuluks projekti õnnestumise korral ju tulu.
Riigilt, kes on korra juba neli miljonit krooni jooksvate kulude katmiseks andnud, uut rahaabi oma riskiprojektile küsida oleks ebamoraalne. Ei saa nii, et kulud kannab üks ja võimaliku tulu teenib teine. Eesti Geenivaramu, mille käivitamisele aitas küll riik kaasa, peaks olema tänaseks iseseisvunud kui üks kommertsprojekt.
Eesti Geenivaramule on ette heidetud ka kõrgeid palku, mida said näiteks Jaanus Pikani ja Andres Metspalu ? kumbki 1,1 miljonit krooni 2003. aastal (Eesti Ekspressi andmetel). Samuti perearstide koormamist geenivaramu ankeetide täitmisega. Tõsi, perearstid saavad ankeedi täitmise eest 500-700 krooni, kuid ankeet eeldab kas inimesele detailsete uuringute tegemist või andmete teadmist varasemast.
Riigipoolse rahastamise jätmise poolt kõneleb, et tegu võib olla üksnes avalikkuse emotsionaalset laadi tagasilöögiga: Eesti Geenivaramule seatud lootused olid liiga suured, kuni Eesti Nokiani leiutamiseni välja, ja sihtasutus pole suutnud nii suuri unistusi veel täita. Aga vähem aplombikalt võiks ehk asjast asja saada.
Ent kuna geenivaramu on riskikapitali projekt ? nii on erainvestoreid vähemalt hoiatatud ?, siis peaks kolm aastat olema piisav aeg otsustamaks, kas projekt on elujõuline või mitte. Praegu tundub, et geenivaramu pole see üks keskmiselt kümnest riskikapitali projektist, millele on antud realiseeruda.
Kuigi mõte polnud üldse paha. Eesti inimpopulatsioon on suhteliselt väike ja paikne, mis võimaldaks kogu genofond kaardistada, otsida sugulussidemete kaudu pärilike haiguste edasikandumist jne.
Ravimifirmadele, mis kulutavad uurimis- ja arendustööks suurusjärkudes rohkem raha kui Eesti Geenivaramu, võiksid Eesti korralikult läbitöötatud andmed huvipakkuvad olla. Ometi pole see nii läinud.
Eesti Geenivaramu põrumine kahandab usaldust riiklike riskikapitalifondide loomise vastu üldse. Praegu, mil enda juurde soovivad niisugust fondi luua nii Eesti Pank kui valitsus, on vast hea, kui ei realiseeruks kumbki projekt. Riskikapitalifondi loomine on ise samuti riskiprojekt, millest realiseerub, arvestades statistikat, iga kümnes, seega on loomulik kadu juba algselt sisse kodeeritud.
Autor: ÄP
Hetkel kuum