Selle talve rehvimood

?Parimad rehvid, arvestades uue rehvi kasutusomadusi ja Eesti olusid, on erinevate Põhjamaade rehvitestide võitjad ehk Nokian, Continentali ja Gislavedi uued naastrehvid, mis aga oma kõrge hinnataseme poolest pole kaugeltki igaühele taskukohased,? nendib Baltyre Eesti ASi müügijuht Heiki Kulu.

Mida siis arvestada? Eelistada odavaid rehve või investeerida turvalisusse? Kas need peaksid olema naast- või lamellrehvid? Talvel jäistes oludes on siiski parema pidamisega naastrehvid, mille miinuseks on suur müratase. Ehkki karedamal pinnal pakuvad kvaliteetsemad lamellid edukalt naastudele konkurentsi. Ja kes teab, mida võib kaasa tuua tulevik, sest näiteks Lätis võeti vastu seadus keelustada alates 2008. aastast naastrehvid aastaringselt, sama kehtib ka teistes Euroopa riikides alates Poolast. Eestis ja Leedus veel vastavat otsust ei ole ja loodame, et vähemalt meil seda ka ei tule.

Äripäev püüdis rehvimüüjaid küsitledes ja Tehnikamaailma värskemat rehvitesti analüüsides otsida vastust küsimusele, millele rehvide valikul esmalt tähelepanu pöörata ja millised oleksid selle hooaja kindlaimad rehvivalikud.

Talvel ei püsi ilm iga päev samasugune ning tootjad ei tee oma rehve, arvestades ainult ülilibeda jääga või lootma jäädes, et äkki ei kasutata neid näiteks sulailmaga. Arvestada tuleb mitmesuguseid tingimusi ja seetõttu ei saa ka pidamine olla kõikjal ühesugune. Naastrehvide vibratsioongi ei tohiks olla uuematel mudelitel nii häiriv tegur ja märjal ning jäisel asfaldil on naastrehvid paremad kui lamellid. Samas kui sõita enamjaolt kuival asfaldil või lumesogasel teel, on ka lamell täiesti omal kohal.

Paljudel uutel rehvidel on ära märgitud pöörlemissuund ja seda tasuks jälgida. Selgelt on rehvi küljel nool soovitatava sõidusuunaga. Pahatihti võib aga juhtuda, et omanik vahetab esimesed rehvid tagumistega ära, mis võib tähendada suurt riski, sest noolega näidatud sõidusuund pole tootja kapriis, vaid vastavalt juhendile on nii ka pidamine parim.

Igal aastal tuleb mõnelt rehvitootjalt välja uus talverehv, mis vanematest mudelitest ning loomulikult konkurentide omast revolutsiooniliselt parem, arenenum ja parema pidamisega. Kas tasub seetõttu igal aastal vahetada mudeleid? Kindlasti mitte. Eelistada tuleks kvaliteeti ja meie kliimale vastavat rehvisegu ning pidada esmatähtsaks seda, et suurimateks mõjutajateks rehvi pidamisel pole mitte tootjafirma nimi või mõne kuulsa testi võit ? eeskätt on ikkagi oluline see, kui hästi rehve hoida, ilmastikuoludele vastav sõidustiil ja juhtimisoskus.

Kõhnema rahakotiga inimesele on sobiv valik näiteks põhjamaise seguga autoriseeritud taastaja juures protekteeritud naastrehv, mille kasutusomadused ei jää alla odavamatele uutele naelrehvidele. Teine variant on nn odavama hinnaklassi talverehvid, mida on võimalik kasutada aastaringselt. Seda eriti juhul, kui auto sõidab suhteliselt vähe ja peamiselt teedel, mida talvel puhtana hoitakse. Suurema läbisõidu korral erinevates teeoludes oleks siiski targem rehvide pealt mitte kokku hoida.

Uute naelata talverehvide ostul peab silmas pidama, et rehv oleks sobilik meie talvistesse oludesse, mis tähendab, et lamellid oleksid lõigatud lahti kogu turvisemustri sügavuses. Vältida tuleks neid M+S-tähistusega rehve, mis on aretatud aastaringseks kasutamiseks näiteks Lääne-Euroopa oludesse. Kindlasti tasuks enne poodi minekut lugeda ka autoajakirjade talverehvide teste, eeskätt neid teste, mis tehtud põhjamaises kliimas.

Nokian Hakkapeliitta Q pidi esmakordselt tunnistama TMi rehvitestis teise tootja paremust, kuid endiselt on tegemist kvaliteetse tootega. Jääl on pidamine lamellrehvi kohta eeskujulik ja sõita on lihtne. Libisemised algavad küll äkiliselt, aga nende taltsutamine käib kergesti. Lumel on Hakkapeliitta Q sõiduomadused väga head. Probleemid tekivad vaid asfaldil, kus märg tee osutub väga libedaks ja kuival asfaldil tehtud möödumiskatsel reageerib rehv aeglaselt ning ülemäära pehmelt. Nokian Hakkapeliitta Q on aga soovitamist vääriv eeskätt neile, kes tahavad talveks võimalikult hea jää- ja lumepidamisega lamellrehvi.

Michelin esitles paari nädala eest Eestis oma uut lamellrehvi X-Ice, mille peamiseks eeliseks nimetatakse head haardumist jäise pinnaga, maksmata selle eest lõivu juhitavuse osas. Seda tänu muutuva jäikusega rehvisegule, mille väljatöötamiseks kulus kolm aastat. X-Ice?i eripäraks on see, et pind, mis puutub teega kokku, on pehme ja tagab hea haardumise, ülejäänud rehv aga jäik, mis tagab hea juhitavuse.

Pirelli on mõeldud pigem Kesk-Euroopasse kui põhjamaadesse. See tuleb eelkõige esile puudulikust pidamisest jääl. Lisaks on Pirelli raskesti juhitav, rehv nõuab juhilt äärmist ettevaatlikkust. Väiksemgi hooletus rooli või gaasiga võib hõlpsasti kaasa tuua täiesti kontrollimatu olukorra. Lumel on pilt teine. Pidamine on parem ja juhtiminegi lihtsam. Pidamise piire on kerge ära tunda ja lumisel kiirusrajal saab häid ringiaegu. Iseloom on küll pisut liiga äkiline. Asfaldil on sõit päris kindel, aga kiirel möödumisel peab juht valmis olema kompenseerimisliigutusteks. Edu naastrehvide poolel näitab, et teadmisi ja oskusi Pirellil jagub. Nüüd on vaja veel tahtmist, et arendada välja ka põhjamaadesse sobiv lamellrehv.

Uus ebasümmeetrilise mustriga veerepind tundub koos uue kummisegu ja konstruktsiooniga pälvis testijate heakskiidu. Jääl on pidamine hea ning juhitavus näib algul kindla ja usaldusväärsena. Pidamise piiril on roolitunnetus ergas ja rehvid kuuletuvad täpselt. Lumel on Continental väga hea pidamisega, asfaldil on ta vaikne.

Gislaved jätkas naastrehvide poolelt tuttavat joont, mille kohaselt oli nad rehvitestis Continentali toodetega üsna võrdsed. Gislavedi tugevuseks on pisut parem pidamine jääl ja lumel kui Continentalil. Lumel on pidamine hea. Samas, kui Gislaved on libedal teel Continentalist parem, siis asfaldil on olukord testijate hinnangul vastupidine. Rehv on küll vaikne, kuid möödumiskatsel selle käitumine etteaimamatu ja ebakindel.

Oma hinnaklassis igati korralik ilma naelata talverehv, mis ei jää millegi poolest konkurentidele alla. Arvestades naelte kiiret kulumist paljal asfaldil ja hinna ja kasutusomaduste suhet, on ilma naelata MATADOR hinnaklassis rehvid igati mõistlik valik Eesti muutuvatesse talveoludesse.

Nokian Hakkapeliitta 4 uut tüüpi neljakandilised naastud toimivad libedal jääl kenasti, ta on juhitavuselt kindel ja usaldusväärne. See jätab juhile reageerimisaega, libisemised ei üllata. Roolitunnetus on hea, auto jääb juhitavaks ka libisema hakates. Lumel käitub Hakkapeliitta rahulikult ja tundub ise juhi eest libisemisi ohjeldavat. Rehv on projekteeritud igasugustes talveoludes rahulikult käituma. Saab hakkama ka paljal asfaldil, aga see pole tema tugevaim külg. Müratase on mõistlikes piirides, lörtsiliuga tuleb rehv eeskujulikult toime.

Paari aasta eest üllatas Goodyear oma uudistootega, tõustes sellega kohe tippu. Mullu kaitsti esikohta, ent TMi testis osutus Soome konkurent paremaks. UG 500 näitab oma parimaid omadusi jääl. Pidamine on suurepärane nii piki- kui ka külgsuunas. Juhitavuselt on Goodyear nii jääl kui ka lumel kindel ja rahulik. Iseloom on pisut liiga alajuhitav ja mõnes olukorras ei saa päris selget pilti, mis teel toimub. Varem on nurisetud käitumise üle soojakraadide ajal, aga arendustööga on need puudused likvideeritud.

Suverehvide võrdlustes on Pirelli sageli paremate seas, aga talverehvid pole seni samal tasemel olnud. Nüüd on asi muutunud. Jääl ja eriti lumel on pidamine suurepärane. Jääl läheb Winter Carving kindlalt kurvi ja püsib valitud suunal ka väikestest libisemistest hoolimata. Ka suurema libisemise puhul säilib juhitavus loogilisena ja juhil on lihtne autot kontrollida. Roolitunnetus võiks olla täiuslikum ja reaktsioon lumel ohuolukordades pisut kiirem.

Uniroyal koos Gislavediga kuuluvad kõik Continentali kontserni ning kõik kolm said ka TM rehvitestides võrdselt punkte. Ka hind on neil laias laastus sama, ehk ega suurt vahet ei ole, millst neist valida. Continentali rehvid on järjekindlalt testides häid tulemusi saanud, edu pandiks on tasakaalustatud omadused ja suuremate vigade puudumine. Kuid suurematele juhtimisvigadele järgnevad üsna pikad libisemised, mille taltsutamine nõuab laia teed ja osavaid käsi.

Bridgestone?i kuulsus lähtub mitte ainult F1st, vaid ka headest lamellrehvidest. Naastrehvide poolel on ammu uuendust oodatud. Uue Noranza arendustöös on tunda Nokiani mõju, aga avalikult ei tunnista seda kumbki pool. Uudistoode oli testijatele väikeseks pettumuseks, tulemus pole päris ootuste vääriline. Nii jääl kui ka lumel on iseloom eriti rahulik ja üllatusteta. Noranza sõidutunnetus on hea, kuid kõik testijad nimetasid kerget ülejuhitavust jäisel teel. Lumel on käitumine tasakaalukam, aga tunnetus on ebamäärasem ja pidamine napim.

Michelini tulemused on viimaste aastate rehvitestides kesiseks jäänud, sest konkurentide uudistooted on selgelt paremad. Kuid ega ka Michelini saa halvaks pidada. Pidamise piiril on käitumine rahulik ja juhitavus täpne. Üle piiri sattudes läheb juhtimine aga raskeks ja libisemiste taltsutamine õnnestub vaid kogenud juhil.

Allikas: TMi rehvitest, rehvitootjad

Autor: Mart Siilivask