Väliskapitalile ei pea tegema erisoodustusi

Äripäev on viimaseil nädalail pööranud avalikkuse tähelepanu välisinvesteeringute uuele lainele Eesti majandusse. Ja tõsi ta on, et välimaistel otseinvesteeringutel on üha kasvav roll Eesti majanduses. Olukorras, kus üle poole Eesti töötleva tööstuse ekspordist annavad praeguseks väliskapitaliga Eesti ettevõtted, on oluline hinnata, milline on investeeringute mõju Eesti ettevõtetele.

Välisinvesteeringud võivad meie ettevõtete jaoks olla kaalukaks tehnoloogia, ekspordi-, turundus-, rahvusvaheliste turustuskanalite ja juhtimisalaste teadmiste allikaks.

Kuigi välisinvesteeringud võivad tuua kaasa kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtete konkurentsivõime kasvu ja mõjuda soodsalt kogu sihtriigi majanduse arengule, ei ole nende positiivne mõju midagi automaatselt kindlat.

Mõju oleneb välisinvesteeringute tüübist, võib olla erinev regiooniti, samuti sõltub väga palju kohalike ettevõtete endi õppimis- ja kohanemisvõimest.

Paremate oskuste ja teadmiste tasemega kohalikel firmadel on lihtsam välisfirmalt õppida ja tihenenud konkurentsis toime tulla.

Välisinvesteeringu mõjud sihtriigile, praegusel hetkel siis Eestile, saame jagada üldjoontes kaheks: esiteks mõju omandatud tütarettevõttele ja teiseks mõju teistele kohalikele Eesti ettevõtetele.

Eestis läbiviidud uuringud on kinnitanud maailma kogemust, et valdavalt on otsestel välisinvesteeringutel positiivne mõju tütarettevõtte tegevustulemustele. Väliskapitaliga ettevõtted on Eestis keskmiselt suuremad, ekspordile orienteeritumad ja kulutavad keskmiselt ettevõtte kohta rohkem raha teadus- ja arendustegevusele kui Eesti kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted. Samuti on nende ettevõtete tootlikkustase keskmiselt tunduvalt kõrgem kui kodumaisel kapitalil põhinevate oma.

Näiteks 2002. aastal ületas töötaja loodud lisandväärtus väliskapitaliga töötleva tööstuse ettevõttes 36 protsendi võrra sama näitajat kohaliku kapitaliga ettevõttes. Teine tootlikkuse näitaja, käive töötaja kohta, oli väliskapitaliga ettevõttes 33 protsenti kõrgem.

Huvitava võrdlusena tuleb välja tuua, et Eesti töötlevas tööstuses on kohalikest ettevõtetest märkimisväärselt kõrgem tööjõu tootlikkus esinenud nendes välisosalusega ettevõtetes, mis toodavad valdavalt kohalikule tarbijale.

Enamiku toodangust välisturule müüvate väliskapitaliga ettevõtete tööjõu tootlikkuse tase on olnud tunduvalt madalam teistest välisosalusega ettevõtetest ? ühe töötaja loodud lisandväärtus ja käive ulatusid valdavalt välisturule müüvates väliskapitaliga ettevõtetes vastavalt 67 ja 48 protsendini kohalikule turule müüvate välisosalusega ettevõtete tasemest.

Tulemus viitab sellele, et eelkõige tihedalt emaettevõtte võrgustikesse integreeritud firmade osas on Eestisse investeerimise tegureiks olnud tootmine, kus kasutatakse palju tööjõudu, n-ö tööjõuintensiivne tootmine, ja tööjõukulude kokkuhoid, mis ei ole kaasa toonud kõrget tootlikkuse taset, samas on loonud töökohti.

Kui välisinvesteeringute mõ-ju tütarettevõtte tootlikkusele võib lugeda valdavalt positiivseks, siis kohalikele ettevõtetele on mõjud nn välisefektide kaudu väga erinevad.

Näiteks on võimalik, et negatiivne konkurentsiefekt kohalikele tootjatele kaalub üles positiivsed mõjud, sealhulgas positiivse mõju uute teadmiste ja tehnoloogiate ülekandumisest kohalikele firmadele demonstratsiooniefekti kaudu ja välisfirma koolitatud töötajate hilisema võimaliku kohalikesse ettevõtetesse tööleasumise efekti kaudu.

Läbiviidud uuringute valguses võib väita, et Eesti töötlevas tööstuses on välisinvesteeringutega kaasnenud efektid jäänud senini tagasihoidlikuks. Kuna puudub kindel alus väita, et esinevad ainult positiivsed välisinvesteeringute mõ-jud sihtriigi majandusele, siis ei ole kindlat põhjendust maailmas levinud praktikale erisoodustuste andmiseks välisinvestoritele. Eri tüüpi ettevõtete võrdne kohtlemine on parem lahendus kui ühe ettevõtete grupi ? olgu siis välis- või kohalikul kapitalil põhinevate Eesti ettevõtete ? eelistamine.

Autor: Priit Vahter