Balcas Eesti saeveski otsib uusi lahendusi

1993. aastal loodud ning toona endises karjalaudas liimpuitkilpide tootmisega alustanud ettevõttest on nüüdseks välja kasvanud Eesti üks edukamaid saeveskeid.

Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa sõnul andis otsustava tõuke suureks arenguhüppeks otsus hakata tegelema tugevussorteeritud konstruktsioonimaterjalide tootmisega.

Just selles nägi 1996. aastal ettevõtte omandanud Põhja-Iirimaa päritolu kontsern Balcas Timber Eestis suurt potentsiaali. ?Selles piirkonnas kasvav palk võimaldab toota hea kvaliteediga materjale,? ütles Palumaa. Järk-järgult vähenenud liimpuitkilpide tootmine on ettevõttes tänaseks lõpetatud.

?On olnud juhuseid, kus ei makstud lubatud palka, samuti ei ole mõned ettevõtted nõus sõlmima töötajatega lepinguid,? tõi ta välja peamised probleemid.

Ida-Virumaalt tööjõu sissetoomise kohta ütles Vihermäe, et eks ettevõtjad on hakanud tööle rakendama sealset odavamat tööjõudu. ?Selle rahaga, mille eest Harjumaa elanik ei ole nõus töötama, leiab Ida-Virumaalt tööjõudu küll,? selgitas ta.

Kui veel mõni aasta tagasi võisid saeveskid tegutseda lihtsalt palki kokku ostes ja saematerjali kohe pärast saagimist maha müües, siis Palumaa sõnul see tänasel päeval enam võimalik ei ole, sest toorme hind on nii palju tõusnud ning sellised ettevõtted ei tule enam ots otsaga kokku.

Seepärast on ka Balcas Eesti üha enam panustanud saematerjali järeltöötlemisse. Põhiliste tootegruppidena toob Palumaa välja tugevussorteeritud sarika- ja ehituskonstruktsioonimaterjalid, lisaks turustatakse nn DIY (do it yourself) saematerjali, millest ostja saab ise kodus midagi vajalikku meisterdada.

?Suurem osa saematerjalist meil kuivatatakse ja hööveldatakse, ainult väga väike osa läheb ilma töötlemata välja,? räägib Palumaa ning lisab, et nii on olnud võimalik toorme kallinemise ja müügist saadava tulu vahet stabiilsena hoida. Kuid viimane aasta näitab, et seda pole enam lihtne teha, ning ettevõtte juhi hinnangul on toorme hind ületanud igasugused piirid, mis paneb enamiku ettevõtjaid väga keerulisse olukorda.

Eesti suuruselt kolmanda saeveski, Võrumaal tegutseva ASi Toftan tootmis- ja kvaliteedijuht Martin Pekk nõustub Palumaaga, et toorme hind on tõesti väga kõrgele tõusnud. ?Kuid kui ostetakse, ju siis tulevad ettevõtted omadega ka selliste hindade juures veel välja,? ütleb ta ning möönab samas, et väiksematele saeveskitele võivad praegused hinnad küll juba üle jõu käia.

Mitmed suuremad saetööstused on viimastel aastatel panustanud üha enam saematerjali väärindamisse.

Ühe võimalusena ülikõrge toorme hinnaga hakkama saamiseks näeb Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa ka importtoorme osakaalu suurenemist.

Siiani on Balcas Eesti Venemaalt sisse toodud palkide osakaal jäänud alla 20%, kuna importpalk oli kallim. Praeguseks on hinnavahe sulanud olematuks. ?Venemaalt toomine nõuab aga suurt keskendumist,? selgitab Palumaa, miks kogu tooret sisse ei tooda.

Balcas Eesti tootmismahud on viimasel kolmel aastal jäänud samaks ? 75 000 m3 saematerjali aastas. Seetõttu on nii ettevõtte käive kui ka kasum püsinud viimastel aastatel peaaegu muutumatuna. ?Käive on hetkel piiratud tootmismahtudega, puhtfüüsiliselt ei ole meil võimalik praegu rohkem toota,? selgitab Palumaa saavutatud stabiilsete näitajate tagamaad.

Kasumlikkuse kindlustamiseks aga on olulisim eelkõige järeltöötlus. Seetõttu on viimastel aastatel investeeritud kümneid miljoneid kroone just höövelliinidesse ning kuivatitesse, päris palju raha on kulutatud ka hakke kvaliteedi parandamisele.

?Saepuru ja hakkepuukoor ongi tegelikult ainukesed, mis meie toodangust Eestis turustatakse,? ütles Palumaa. Ülejäänud toodang laaditakse Tallinnas laevadele ning saadetakse iga kuu vähemalt 4?5 laevaga teele Suurbritanniasse ja Iirimaale.

Kuna toorme hankimises on konkurents saeveskite vahel väga tihe, tagab Palumaa sõnul edu just väljakujunenud usaldusväärsete koostööpartnerite võrgustik, eraettevõtjaist üksiküritajate käest palgi ostmisest on nad loobunud.

Mida toovad metsamaterjalitöötlejaile järgmised viis aastat, Palumaa ennustada ei julge, sest selles valdkonnas toimuvad pidevalt suured muutused. Ühe variandina näeb ta kontsernide teket, mille tagajärjel peavad paljud väiksemad ettevõtted pillid kotti panema. Samas on Palumaa sõnul võimalik, et just paljud väiksemad tootjad leiavad endale uued ja väga ahvatlevad turud ning suudavad edukalt edasi tegutseda. Ka Toftani tootmis- ja kvaliteedijuht Martin Pekk on sama meelt: ?Eks igaüks peab endale oma turuni?i otsima. Kui tööstus on väike, siis massiga ei löö.?

?Kindlasti on eelis neil, kel on otsesed sidemed tselluloositehastega, neil on paremad võimalused arenemiseks,? toob Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa välja veel ühe olulise edu pandi. ?See, mis olukord on meil viie aasta pärast, oleneb eelkõige sellest, millises suunas ja kui kiiresti liigub toorme hind ja kättesaadavus,? arvab ta.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop ütles, et kuna Eestis tooret ei jätku, on importpalgi osatähtsuse suurenemine paratamatu. ?Saeveskid on tasapisi harjunud võtma üha suuremaid riske,? seletas Riistop. ?Kus on Venemaalt importpalgi tarnete lõplik piir, ei oska ilmselt keegi öelda.?

Autor: Taavi Linnamäe