Eesti fännist viru hotelli juhiks

Aga ikkagi - miks tulite oma karjääri jätkama Eestisse? Olen palju reisinud Eestis, Lätis, Leedus, Poolas jne. Eestit ja eestlasi olen alati pidanud vennarahvaks. Tahtsin leida uusi väljakutseid ja samas õppida midagi uut. Teadsin, et Eestil on suurepärased võimalused õnnestuda tuleviku konkurentsis, tehkem seda siis koos.

Mille järgi valite töötajaid oma meeskonda? Juhtkonna puhul on oluline, et oleks nii mehi kui naisi. Juhtkond peab olema tasakaalustatud, peab sisalduma nii majandusoskustega efektiivusust taga ajavaid inimesi kui neid, kes näevad rohkem vaeva klienditeenindusega. Teenindajate juures pean kõige tähtsamaks inimlikkust ja õppimisvõimet, paberil oskused või haridus on teisejärguline.

Kuivõrd Teie hinnangul on heal juhil Eestis üldse võimalik karjääri teha? Võrreldes Skandinaavia ja Soomega näiteks? Usun, et riigist ja kodanikest sõltumata on kõige aluseks soov tööd teha. Firma eesmärk on teenida kasumit, unustamata sealjuures kliente, töötajaid, koostööpartnereid ning tegevuskeskkonda. Nende osatähtsused on erinevates ühiskondades erinevad. Ühine asi teenindussfääris on aga usaldus. Mõlemad osapooled peavad selle ära teenima, nii töötajad kui ka tööandja. Ma ei näe siin suurt vahet võrreldes Skandinaaviaga.

Mille poolest erinevad Soome ja Eesti hotellid töötaja vaatevinklist? Soomes on siiski nii, et kui noored tulevad hotelli tööle pärast kõrghariduse omandamist, siis nad alustavad päris madalalt. Aasta jooksul peavad nad töötama kõikides valdkondades, mis hotellis on. Näiteks köögis, teeninduses, restoranis, koristuses, jne. Siis saab selgeks, milles nad on tugevad ja kuhu ise edasi jääda tahavad. Eestis kõrgharidusega inimesed teatud töid üldse teha ei taha, seega on ka nende praktiline ettevõtte ja teenindusvaldkonna tunnetus palju väiksem.

Samuti on Soome hotellide juhtimisstruktuur madalam, Eestis toetub see väga paljudele juhtimiskihtidele ja on seega üsna kõrge. Kuid usun, et samm-sammult kasvavad ka Eestis ühelt poolt usaldus töötajate vastu, teisalt teenindajate kompetents ning siis muutub ka siin juhtimisstruktuur madalamaks.

Milline on Teie Eesti karjääri suurim saavutus? Võib olla on üks saavutusi see, et oleme suutnud aastaga vähendada tarnijate hulka ligi poole võrra. Kui ennem ostis Viru Hotell kaupu umbes 130-lt tarnijalt, siis nüüd umbes 65-lt. See tähendab ühtlasi soodsamaid mahulepinguid, kokkuhoidu tööajas ja paremat logistikat. Järgneva kahe aastaga tahaksin tarnijate hulga viia 15-20-le, mis on samaväärne kui Soome hotellides. Parem logistika peaks kokkvõttes kasumit kuni 8% kasvatama.

Sageli räägitakse sellest, et eestlane ei ole oma natuurilt sobiv teenindajaks. Kuidas Teile tundub? Eestlane on väga kohusetundlik ja kui ta teab, mida teha, siis teeb ta seda suure pühendumisega. Iseküsimus on selles, kas tal on antud võimalus oma töökohas väga loominguline ja leidlik olla. Tihti on teenindajad Eestis piiratud volituste puudumisega. Ja nii võib meil jääda mulje, et teenindaja ei taha meid aidata või on üleolev, kuid see on tihti tingitud hoopis sellest, et ta kardab eksida ja saada riielda. Veelgi enam, Eestis juhtub sageli, et pärast esimest eksimist kaotab teenindaja töö. Sellise hirmu all igapäevaselt töötades ei saagi nõuda, et nad ainult naerataks ja kõik ette-taha ära teeks.

Mida Teie kui juht kavatsete teeninduse kvaliteedi tõstmiseks ette võtta? Mul on soov hakata oma teenindajaid premeerima mõnekuiste töölepingutega Soomes, kus Sokosel on palju hotelle. Et nad saaksid ringi vaadata, õppida sellest, mis mujal teistmoodi on ja võtta parima sellest Eestisse naastes kaasa. Loomulikult on see paljudele ka võimalus saada sel perioodil paremat palka, kuid esmatähtis on kogemuse võimaldamine.