Eesti fännist viru hotelli juhiks

Tiina Kass 18. november 2004, 00:00

Te olete Eestis olnud juba üle aasta, kui palju olete saanud tutvuda Eestimaa ja siinse kultuuriga? Minu tutvus Eestiga ulatub palju varasemasse aega. Enne kui eelmise aasta augustis Viru hotelli juhtima tulin, olin Eestis mootorrattaga juba 12 000 km läbi sõitnud. Ja siis on mul juba palju aastaid kõik lapsehoidjad olnud Eestist. Mulle meeldib see maa ja teie väärtushinnangud. Eriti suureks tugevuseks on minu arvates eestlaste tugev pereelu.

Eestis elades pean end ikkagi eeskätt eestimaalaseks, elades kaasa kõigele siin toimuvale. Võib olla olen selle lühikese aja jooksul saanud rohkem eestlaseks kui paljud teised välismaalased, kes siin on minust kauem elanud.

Olen lugenud ka raamatuid, mis aitavad Eesti kultuuri paremini mõista. Näiteks olen lugenud läbi Andrus Kivirähki Rehepapi soome keelse tõlke ja praegu on mul käsil Oskar Lutsu Kevade - seekord juba eesti keeles.

Aga ikkagi - miks tulite oma karjääri jätkama Eestisse? Olen palju reisinud Eestis, Lätis, Leedus, Poolas jne. Eestit ja eestlasi olen alati pidanud vennarahvaks. Tahtsin leida uusi väljakutseid ja samas õppida midagi uut. Teadsin, et Eestil on suurepärased võimalused õnnestuda tuleviku konkurentsis, tehkem seda siis koos.

Mille järgi valite töötajaid oma meeskonda? Juhtkonna puhul on oluline, et oleks nii mehi kui naisi. Juhtkond peab olema tasakaalustatud, peab sisalduma nii majandusoskustega efektiivusust taga ajavaid inimesi kui neid, kes näevad rohkem vaeva klienditeenindusega. Teenindajate juures pean kõige tähtsamaks inimlikkust ja õppimisvõimet, paberil oskused või haridus on teisejärguline.

Kuivõrd Teie hinnangul on heal juhil Eestis üldse võimalik karjääri teha? Võrreldes Skandinaavia ja Soomega näiteks? Usun, et riigist ja kodanikest sõltumata on kõige aluseks soov tööd teha. Firma eesmärk on teenida kasumit, unustamata sealjuures kliente, töötajaid, koostööpartnereid ning tegevuskeskkonda. Nende osatähtsused on erinevates ühiskondades erinevad. Ühine asi teenindussfääris on aga usaldus. Mõlemad osapooled peavad selle ära teenima, nii töötajad kui ka tööandja. Ma ei näe siin suurt vahet võrreldes Skandinaaviaga.

Mille poolest erinevad Soome ja Eesti hotellid töötaja vaatevinklist? Soomes on siiski nii, et kui noored tulevad hotelli tööle pärast kõrghariduse omandamist, siis nad alustavad päris madalalt. Aasta jooksul peavad nad töötama kõikides valdkondades, mis hotellis on. Näiteks köögis, teeninduses, restoranis, koristuses, jne. Siis saab selgeks, milles nad on tugevad ja kuhu ise edasi jääda tahavad. Eestis kõrgharidusega inimesed teatud töid üldse teha ei taha, seega on ka nende praktiline ettevõtte ja teenindusvaldkonna tunnetus palju väiksem.

Samuti on Soome hotellide juhtimisstruktuur madalam, Eestis toetub see väga paljudele juhtimiskihtidele ja on seega üsna kõrge. Kuid usun, et samm-sammult kasvavad ka Eestis ühelt poolt usaldus töötajate vastu, teisalt teenindajate kompetents ning siis muutub ka siin juhtimisstruktuur madalamaks.

Milline on Teie Eesti karjääri suurim saavutus? Võib olla on üks saavutusi see, et oleme suutnud aastaga vähendada tarnijate hulka ligi poole võrra. Kui ennem ostis Viru Hotell kaupu umbes 130-lt tarnijalt, siis nüüd umbes 65-lt. See tähendab ühtlasi soodsamaid mahulepinguid, kokkuhoidu tööajas ja paremat logistikat. Järgneva kahe aastaga tahaksin tarnijate hulga viia 15-20-le, mis on samaväärne kui Soome hotellides. Parem logistika peaks kokkvõttes kasumit kuni 8% kasvatama.

Sageli räägitakse sellest, et eestlane ei ole oma natuurilt sobiv teenindajaks. Kuidas Teile tundub? Eestlane on väga kohusetundlik ja kui ta teab, mida teha, siis teeb ta seda suure pühendumisega. Iseküsimus on selles, kas tal on antud võimalus oma töökohas väga loominguline ja leidlik olla. Tihti on teenindajad Eestis piiratud volituste puudumisega. Ja nii võib meil jääda mulje, et teenindaja ei taha meid aidata või on üleolev, kuid see on tihti tingitud hoopis sellest, et ta kardab eksida ja saada riielda. Veelgi enam, Eestis juhtub sageli, et pärast esimest eksimist kaotab teenindaja töö. Sellise hirmu all igapäevaselt töötades ei saagi nõuda, et nad ainult naerataks ja kõik ette-taha ära teeks.

Mida Teie kui juht kavatsete teeninduse kvaliteedi tõstmiseks ette võtta? Mul on soov hakata oma teenindajaid premeerima mõnekuiste töölepingutega Soomes, kus Sokosel on palju hotelle. Et nad saaksid ringi vaadata, õppida sellest, mis mujal teistmoodi on ja võtta parima sellest Eestisse naastes kaasa. Loomulikult on see paljudele ka võimalus saada sel perioodil paremat palka, kuid esmatähtis on kogemuse võimaldamine.

Kuidas Te juhina jälgite ettevõtte teenindustaset? Meil on mitu korda aastas põhjalikud kliendiuuringud. Lisaks püüan 2-3 korda nädalas käia koos hotelli külalistega hommikut söömas: Seal lihtsalt kuulan ja jälgin inimesi, kuulen mis meeldib ja millega nad rahul pole. Jälgin ka kogu aeg silmanurgast, kas teenindajad ikka pakuvad kliendile võimalust midagi juurde osta või mitte.

Mida saaks teha, et Eestisse veelgi rohkem turiste tuleks, et nad siin kauem viibiks ja rohkem raha kulutaks? Linnajuhid peaksid mõtlema nagu mõtleme meie turismiinimesed - mitu aastat ette. Et sellel aastal teeme selle asja korda, teisel aastal teise. Nii oleks mingi kindel planeeritud areng.

Aga palju suurem mure on selles, et üha rohkem turiste, kes tulevad näiteks siia autodega, hakkab liikuma ka Tallinnast väljapoole. Küsige, mida nad seal vaatama lähevad? Mis on need magnetid? Turist ei lähe vaatama mingit hotelli, ta vajab huvitavaid atraktsioone. Just neid atraktsioone tulekski juurde leida ja tooteks arendada.

Kas näete end ka tulevikus pigem juhina või tahate ka ise eraettevõtjaks hakata? Raske öelda, kuigi pigem meeldib mulle olla juht ettevõttes, kus mul on finantsilised võimalused ennast proovile panna. Minu isa oli ettevõtja, tean kui raske võib see olla. Ilma suure algkapitalita on meie sfääris eraettevõtlust keeruline alustada.

Kui on võimalust ja minust ollakse siin huvitatud, siis jääksin meeleldi Eestisse pikemalt. Ma ju elangi siin, lapsed käivad Tallinnas rahvusvahelises koolis. Soomes käin praegu üsna harva.

Milliste hobide jaoks töökõrvalt aega jääb? Mulle meeldib sõita tsikliga. Enne sõitsin Suzukiga, aga praegu väiksema BMW 650-ga, mis on mu naise tsikkel ja mis on mõnusalt väike Tallinna teedel manööverdamiseks.

Varem käisin sageli metsas. Lõpetasin mõne aasta eest töö kõrvalt Soomes spetsiaalsed metsameeste kursused. Kui paljud neile kursustele tulnuist olid kas ostnud või pärinud eelnevalt metsa ja tahtsid õppida seda kasutama ja arendama, siis minuga läks teisiti. Kõigepealt käisin suure huvi tõttu läbi kursused ja siis ostsin metsa. Oli aegu, kui veetsin 8-10 päevas metsas, nüüd niipalju enam mitte. Olen mõelnud ka Eesti põhjarannikul maa ostmise peale.

Milline on ilusaim või erilisim koht Eestis, mida julgeksite soovitada igale turistile? Oma sõpradele, kui nad liiguvad oma transpordiga, soovitan näiteks Jumindat ja põhjarannikut.

Kuid oleks ebaõiglane soovitada vaid ühte kohta. Kindlasti vanalinna tähendus ja väärtustamine säilib, kuid loodetavasti saab meil tulevikus olema laiem kvaliteetne ja kliendi ootustele vastav pakkumiste valik. Selle kallal ka töötame praegu.

Tunnen Markkut sellest ajast, kui ta Eestisse tuli. Markkul on erakordne võime mõjuda hästi inimlikult ja sõbralikult. Juba esimeselt kohtumiselt temaga lahkusin tundega, nagu oleksin teda teadnud vähemalt 10 aastat.

Markkule on omane olla väga põhjalik ? nii võib väita, kuna juba Eestisse tööle tulles oli ta endale teinud väga hästi selgeks siinse turu iseärasused, konkurendid ja üldse kogu turismisektori. Pidevalt süveneb ta uuringutesse ja huvitub kõikvõimalikust statistikast.

Üllatav on ka kiirus, millega Markku eesti keele ära õppis.

Kuna ta tuli Eestisse väljast, siis näeb ta ka neid puudusi, mida meie ei näe, ja oskab jagada soovitusi, kuidas saaks Eesti turismi senisest edukamalt arendada. Talle on omane valutada südant kogu Eesti turismi pärast, mitte niivõrd vaid enda äri edenemise kitsast vaatevinklist.

Olen märganud, et ta tunneb erilist huvi oma personali koolitamise vastu. Sageli räägib ta, et otsib võimalusi veel rohkem oma teenindajaid stimuleerida, motiveerida ja õpetada. Ta on hästi inimlik, teisi märkav juht. Ilma nende omadusteta teenindussektoris läbi ei lööks.

  • 1990?1994 Haaga Instituut

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing