Kui veel augusti lõpus käis 2001. aasta suvel suure pidulikkusega avatud Paldiski puidutöötlemisettevõttes tegevus TKE Grupi suuromaniku Nadir Hafizi teise firma Baltic Lumber and Moulding juhtimisel, siis nüüd tehas seisab. Pankrotihaldur Toomas Saarma ütles, et nimetatud firma töötas liisitud seadmetega ja TKE Grupi vara ei kasutanud.

Saarma sõnul on pilt ettevõtte varaga pankroti väljakuulutamise järel väga segane ja kõigepealt tuleb tal selgeks teha, milline on liisitud ja oma vara vahekord. 13. detsembril toimub võlausaldajate üldkoosolek ja siis peaks selguma nõuete kogusumma.

Saarma hinnangul võib see koos viivistega küündida juba tehtud investeeringu maksumuse lähedale, mis oli 200 miljonit krooni. Vara selles väärtuses kindlasti müüa ei õnnestu, lisas ta. Pandiga tagatud Eesti Ühispanga ja Ühisliisingu nõudeid üksi on üle 60 miljoni krooni väärtuses. ?Kui vara müügist jagub pandipidajatele, jagub ka teistele,? ütles haldur. TKE Grupp jäi võlgu ka paljudele Eesti saematerjali tootjatele, samuti välisfirmadele. Näiteks hageb Harju maakohtus oma üle miljoni krooni suurust võlanõuet ?veitsi firma Base Metal Trading.

Töötajaile jäi TKE Grupp võlgu ligi miljon krooni. Ainuüksi 16 töövaidluskomisjonis õiguse saanud töötaja palgavõlg ulatub üle poole miljoni krooni. Endine ettevõtte turvaülem Vladimir Fomin ütles, et pankrotiotsus võimaldab töötajail nüüd vähemalt osa saamata töötasust kätte saada. ?Paljud kahesajast töötajast loodavad uue omaniku käe all uuesti tööd leida,? lisas ta.

Korra, aasta tagasi, on TKE Grupi suurimad võlausaldajad Ühispank ja Ühisliising juba ettevõtte vara müüa üritanud, kuid siis katkes müügitegevus pankrotimenetluse algamise tõttu. Saarma sõnul oli siis mitu huvilist, kes oleks moodsa sisseseadega tehase uuesti käima pannud, kuid ta kahtles, kas nad ka nüüd veel ostu vastu huvi tunnevad.

Pankroti põhjuste kohta ütles Saarma, et kindlasti tegi ka juhtkond valesid otsuseid, kuid ka mõned turud langesid ära. Kas ettevõtte pankrotti viimine oli teadlik tegevus või halbade asjaolude kokkusattumine, vajab veel selgitamist.

Baltimaade suurimaks ja moodsaimaks nimetatud tehas sai töötada vähem kui aasta. 2002. aasta kevadel pidi USAs alalist elukohta omav tatarlasest suuromanik Nadir Hafiz suurte võlgade ja tarneraskuste tõttu ettevõtte tegevuse lõpetama. Ebaõnnestumises süüdistas mees nii juhtkonda kui vildakat äriplaani. Uue välisinvestori otsingud, kes oleks ettevõtmisse raha sisse pannud, ei andnud tulemusi. Kohus ei kinnitanud ka omanike tehtud kompromissettepanekuid võlgade osaliseks tasumiseks.