Arvutiviirused ähvardavad halvata ka eestlaste äri

Arvutiviiruste finantsmõju on rahvusvaheliselt kasvanud kordades. Kui 1995. aastal hinnati pahalaste tekitatud kahju kokku ligi 500 miljonile USA dollarile, siis tänavu eeldatakse kogukahju kasvu 16,7 miljardi USA dollarini.

Nagu viirustele omane, kasvab epideemiaks puhkemise korral kahju peaaegu geomeetrilises progressioonis.

Muutunud on ka viiruste iseloom. Kui vanematel viirustel kulus laialdaseks levikuks kuni aasta, siis viimased viirused levivad imekiiresti ? kriis võib saabuda juba ühe tunni jooksul. Viimase aja viirused on põhjustanud väga tõsiseid probleeme, katkestades näiteks Kanadas, USAs ning Austraalias lennu- ja rongiliikluse.

Oluliselt on arvutipahalased halvanud elektrivarustust USAs ja Hongkongis ning takistanud tõsiselt nende riikide päästeteenistuste tööd. Harvad pole olnud juhtumid, kus ka viirustõrjele märkimisväärset tähelepanu pööravate pankade tulemüürid on osutunud auklikuks ? nii on juhtunud Rootsis, Suurbritannias ja USAs. Eestis pole seni veel nii drastilisi juhtmeid esinenud või siis pole laiemat avalikkust sellest lihtsalt teavitatud.

Kuid ka siin on probleem tõsine. Eestis tegi näiteks ühe firma IT-osakond katse, jättes värskelt paigaldatud arvuti ilma viirustõrje uuendusteta ja tulemüürita avalikku internetti. Arvuti nakatus internetiussiga ning sattus välise halduse alla vaid loetud sekundite jooksul.

Eeskätt loob viiruste levikule soodsa pinnase arvutimaailmas domineeriv monokultuur ? väga erinevates seadmetes kasutatakse samasuguseid või sarnaseid operatsioonisüsteeme. See võimaldab viirustel ülilihtsalt levida.

Enamasti levivad viirused nakatunud arvuti kaudu kolmel viisil. Esiteks kasutatakse viirusesse nakatatud arvutit spämmi saatmiseks. Teiseks ehitatakse sageli suuremate arvutirünnakute jaoks vajalikku võrku. Ning kolmandaks paigaldatakse viirust kandvatesse arvutitesse oma (illegaalseid) kodulehekülgi. Viiruste loojateks on tavaliselt kuritegelike kalduvustega või fanaatilised arvutifriigid. Näiteks tänavu on Venemaal, Hispaanias, Ungaris, Soomes, Taiwanis, Kanadas ja Saksamaal arreteeritud kokku kaheksa viiruste autorit.

Rahvusvaheliselt on arvutiviiruste loojad ja levitajad tekitanud lausa omaette varimajanduse sektori. Nakatunud arvutitest moodustatakse erinevaid võrke, mille kasutamisõigust saab osta. Muu hulgas müüakse niimoodi kräkkimise teel saadud krediitkaartide numbreid ja ligipääsu serveritele.