Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane töötab niigi eurooplasest rohkem

    Rahvastiku vähenemise korral tuleb tulevikus pikendada nii inimeste tööaega kui ka edasi lükata pensionile minemise iga, pakkus välja võtmeminister Taavi Veskimägi.
    See on väga radikaalne abinõu, sest juba praegu on Eestis tegelik töönädal pikem kui Euroopa Liidus tervikuna. Soovitus on lihtne ja vanemale lapselegi mõistetav ? tuleb rohkem tööd teha. Probleem on vaid selles, kuidas.
    40tunnine töönädal on meil aastakümnetega kujunenud enesestmõistetavaks. Mujal Euroopas (Prantsusmaal või Saksamaal näiteks) katsetatakse juba mitu aastat kokkuleppeliselt 35tunnist või lühematki töönädalat. Soomes ja Taanis töötavad ehitajad neli päeva nädalas. Teised lähevad seega vastassuunas.
    Tööaja pikendamine ja puhkuse vähendamine kurnab inimesi veelgi rohkem. Juba praegu kurdab ligi 40 000 inimest, et neid vaevavad tööst põhjustatud haigused. Süveneb tööstress ja sagenevad tööõnnetused. Praegu satub aastas tööõnnetusse üle 3000 inimese, 30?40 saab surma, tuhatkond invaliidistub töö tõttu.
    Taani uuringu kohaselt haigestuvad 30?54aastased naised pool aastat öötööd tehes kaks korda rohkem rinnavähki kui tavaajal töötajad. Suureneb ka jämesoolevähki haigestumise määr. Tervisele avaldab mõju ka pidev õhtune töötamine. Tööinspektsiooni analüüs näitab, et enamik tööõnnetusi juhtub pingeliste töötundide järel. Eestis töötasid 2004. aasta esimeses kvartalis mehed 40,6 ja naised 38,1 tundi. Naiste puhul oli 25 ELi riigi näitaja Eesti omast koguni 4,4 tundi lühem. Meie naised saavad kõva vatti, pealegi on möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes naiste töönädal pikenenud 0,2 tundi. Meeste töönädal on samas aga lühenenud ligi tunni (0,8 h).
    Vana Euroopa Liiduga võrreldes on meie meeste tööaeg veidi (0,4 h) pikem, olles võrdne Euroopa Majandusruumi omaga. Naised aga töötavad Eesti omadest kauem vaid viies riigis, sealhulgas kõige enam Lätis (40,2 h). Lühim oli naiste töönädal Hollandis (24,8 h). 2003. aasta Eesti statistikaameti tööjõu-uuring näitab, et kuni 40 tunniga saavad hakkama 77,7% täistööajaga töötajatest. Eesti töönädal on muutunud normaalsemaks, inimesed ei võta endalt enam kahte nahka ega käi kodus ainult magamas. Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis vähem neid palgasaajaid, kes teevad ületunde. Kui nüüd pikendada töönädalat, tähendab see võitu tööandjale, kes ei pea maksa nii palju ületunnitasu.
    Ametlik puhkuseaeg oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringu alusel 2003. aastal ELis (25 riiki) 21,3, toonastes kandidaatriikides 20,4 ja Eestis 20 tööpäeva. 25 puhkusepäeva oli Austrias, Taanis, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Rootsis. Puhkuseaega vähendades jääksime valge varese rolli Euroopas. Puhkust lühendada ei luba meil ka sotsiaalharta. Pühi on meil samuti vähem kui Euroopa riikides keskmiselt.
    Eesti Panga 1. detsembril avaldatud prognoos aastateks 2004?2006 sedastab, et tööhõive kasvu kiirus aeglustub ning püsib lähiaastatel umbes 0,5 protsendi juures. Samal ajal on meil iga kümnes tööealine inimene tööta. Lisaks veel 16 100 heitunut. Tööaja pikendamise asemel tuleb hoopis nemad tööle panna. Teiseks: Eesti probleem on madal tootlikkus. Euroala keskmisest moodustab meie sisemajanduse kogutoodang dollarites inimese kohta ainult viiendiku, veidi väiksem on see vaid Lätis, Leedus ning Slovakkias.
    Eesti Panga prognoosi järgi on oodata tootlikkuse kasvu, mis tänavu on 5,5 protsenti ja tuleval aastal 5,1 protsenti. Just seda teed tuleb minna, kui tahame oma elujärge parandada. Probleem ei ole töötamise ja puhkamise ajas, vaid töö tulemuslikkuses.
    Autor: Tõnu Vare
  • Hetkel kuum
Kõlvart ehk kukutabki Ratase. Aga edasi?
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Panga prognoos: majandus paraneb, aga jääb tänavu miinusesse
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Pangaaktsiad upitasid S&P 500 indeksi plussi
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
Strelad Stingeri hinnaga: Euroopas ollakse Eesti relvaabi kinnimaksmisest väsinud
Eestlaste komme kaitseväe laovarusid uue varustuse soetamise hinnas hinnastada on jätnud Euroopa partneritele mulje, nagu jagaks Eesti Ukrainale ladudest vanarauda ja küsiks siis ühisest rahastust raamatupidamisliku trikiga päris uue tehnika väärtuses raha tagasi, kirjutab Politico.
Eestlaste komme kaitseväe laovarusid uue varustuse soetamise hinnas hinnastada on jätnud Euroopa partneritele mulje, nagu jagaks Eesti Ukrainale ladudest vanarauda ja küsiks siis ühisest rahastust raamatupidamisliku trikiga päris uue tehnika väärtuses raha tagasi, kirjutab Politico.
Raadiohommikus: olukorrast sõjarindel ning Kõu ja Maagi plaanidest
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime olukorrast Ukraina sõjarindel, küsime, kuidas läheb Kõu Mobilityl ja Maag Grupil, ning uurime, mida kujutavad endast detsentraliseeritud autonoomsed organisatsioonid.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime olukorrast Ukraina sõjarindel, küsime, kuidas läheb Kõu Mobilityl ja Maag Grupil, ning uurime, mida kujutavad endast detsentraliseeritud autonoomsed organisatsioonid.
Lufthansa tühistas suurte streikide eel mitu lendu
Saksamaa lennufirma Lufthansa tühistas pühapäeval mitu lendu tehnilistel põhjustel, vaid mõned tunnid enne suurt streiki, vahendab Bloomberg.
Saksamaa lennufirma Lufthansa tühistas pühapäeval mitu lendu tehnilistel põhjustel, vaid mõned tunnid enne suurt streiki, vahendab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.