• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane töötab niigi eurooplasest rohkem

    Rahvastiku vähenemise korral tuleb tulevikus pikendada nii inimeste tööaega kui ka edasi lükata pensionile minemise iga, pakkus välja võtmeminister Taavi Veskimägi.
    See on väga radikaalne abinõu, sest juba praegu on Eestis tegelik töönädal pikem kui Euroopa Liidus tervikuna. Soovitus on lihtne ja vanemale lapselegi mõistetav ? tuleb rohkem tööd teha. Probleem on vaid selles, kuidas.
    40tunnine töönädal on meil aastakümnetega kujunenud enesestmõistetavaks. Mujal Euroopas (Prantsusmaal või Saksamaal näiteks) katsetatakse juba mitu aastat kokkuleppeliselt 35tunnist või lühematki töönädalat. Soomes ja Taanis töötavad ehitajad neli päeva nädalas. Teised lähevad seega vastassuunas.
    Tööaja pikendamine ja puhkuse vähendamine kurnab inimesi veelgi rohkem. Juba praegu kurdab ligi 40 000 inimest, et neid vaevavad tööst põhjustatud haigused. Süveneb tööstress ja sagenevad tööõnnetused. Praegu satub aastas tööõnnetusse üle 3000 inimese, 30?40 saab surma, tuhatkond invaliidistub töö tõttu.
    Taani uuringu kohaselt haigestuvad 30?54aastased naised pool aastat öötööd tehes kaks korda rohkem rinnavähki kui tavaajal töötajad. Suureneb ka jämesoolevähki haigestumise määr. Tervisele avaldab mõju ka pidev õhtune töötamine. Tööinspektsiooni analüüs näitab, et enamik tööõnnetusi juhtub pingeliste töötundide järel. Eestis töötasid 2004. aasta esimeses kvartalis mehed 40,6 ja naised 38,1 tundi. Naiste puhul oli 25 ELi riigi näitaja Eesti omast koguni 4,4 tundi lühem. Meie naised saavad kõva vatti, pealegi on möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes naiste töönädal pikenenud 0,2 tundi. Meeste töönädal on samas aga lühenenud ligi tunni (0,8 h).
    Vana Euroopa Liiduga võrreldes on meie meeste tööaeg veidi (0,4 h) pikem, olles võrdne Euroopa Majandusruumi omaga. Naised aga töötavad Eesti omadest kauem vaid viies riigis, sealhulgas kõige enam Lätis (40,2 h). Lühim oli naiste töönädal Hollandis (24,8 h). 2003. aasta Eesti statistikaameti tööjõu-uuring näitab, et kuni 40 tunniga saavad hakkama 77,7% täistööajaga töötajatest. Eesti töönädal on muutunud normaalsemaks, inimesed ei võta endalt enam kahte nahka ega käi kodus ainult magamas. Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis vähem neid palgasaajaid, kes teevad ületunde. Kui nüüd pikendada töönädalat, tähendab see võitu tööandjale, kes ei pea maksa nii palju ületunnitasu.
    Ametlik puhkuseaeg oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringu alusel 2003. aastal ELis (25 riiki) 21,3, toonastes kandidaatriikides 20,4 ja Eestis 20 tööpäeva. 25 puhkusepäeva oli Austrias, Taanis, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Rootsis. Puhkuseaega vähendades jääksime valge varese rolli Euroopas. Puhkust lühendada ei luba meil ka sotsiaalharta. Pühi on meil samuti vähem kui Euroopa riikides keskmiselt.
    Eesti Panga 1. detsembril avaldatud prognoos aastateks 2004?2006 sedastab, et tööhõive kasvu kiirus aeglustub ning püsib lähiaastatel umbes 0,5 protsendi juures. Samal ajal on meil iga kümnes tööealine inimene tööta. Lisaks veel 16 100 heitunut. Tööaja pikendamise asemel tuleb hoopis nemad tööle panna. Teiseks: Eesti probleem on madal tootlikkus. Euroala keskmisest moodustab meie sisemajanduse kogutoodang dollarites inimese kohta ainult viiendiku, veidi väiksem on see vaid Lätis, Leedus ning Slovakkias.
    Eesti Panga prognoosi järgi on oodata tootlikkuse kasvu, mis tänavu on 5,5 protsenti ja tuleval aastal 5,1 protsenti. Just seda teed tuleb minna, kui tahame oma elujärge parandada. Probleem ei ole töötamise ja puhkamise ajas, vaid töö tulemuslikkuses.
    Autor: Tõnu Vare
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Skandaalne pankrotihaldur lõpetas pankrotis
Prokuratuuri pihtide vahele sattunud endine haldur Veli Kraavi läks pankrotti.
Prokuratuuri pihtide vahele sattunud endine haldur Veli Kraavi läks pankrotti.