- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,3%39 692,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,3%39 692,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik kaalub autode numbrimärkide lõivu alandamist
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas mullu 17. juunil rahandusministeeriumile taotluse alandada autode registrimärkide väljastamise riigilõivu, põhjendades seda registrimärkide valmistamise odavnemisega. Rahandusministeerium kaalub asja.
Registrimärkide valmistamine odavnes läinud suvel, mil riigihanke võitis AS Teede REV-2, kes pakkus senisest valmistajast, ASist Number neli korda madalamat hinda. Numbrimärgikomplekti hind langes 265 kroonilt 62 kroonile.
Samuti riigihankel osalenud AS Number pakkus hinnaks 178 krooni komplekti kohta.
Kuna üks osa riigilõivust ? numbrimärkide hind ? vähenes 203 krooni võrra, esitaski majandusministeerium rahandusministeeriumile taotluse riigilõivu alandamiseks 600 kroonilt 400 kroonile.
Samas tegi majandusministeerium ettepaneku kehtestada uudsena riigilõiv dublikaat-registreerimismärkide väljastamisele, sest nende väljastamine eeldab samuti toimingu teostamist. Ministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks riigilõiv ühe dublikaat-numbrimärgi eest 100, kahe eest 130 ja kolme eest 160 krooni. Praeguse korra kohaselt ei pea dublikaatnumbrite puhul riigilõivu maksma, tasuda tuleb vaid numbrite maksumus, 31 krooni tükk. Autoregistrikeskuse andmetel on duplikaatregistreerimismärke alates 28. juunist 2004 tellitud 71 691 tükki.
Endise teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini ja tema elukaaslase, endise Tallinna Sadama juhi Enn Sarapiga seotud firma AS Number vaidlustas numbrimärkide ostmiseks korraldatud riigihanke tulemused, kaotas esimese astme kohtus, kuid vaidlustas otsuse. Hanke võitis AS Teede REV-2.
?AS Number esitas Tallinna halduskohtule hagiavalduse, milles palus tühistada riigihanke tulemuse, kuna antud riigihanke käigus olevat rikutud nende õigusi,? ütles ARK infotalituse peaspetsialist Jaana Torn.
Tema sõnul jättis AS Number need rikutud õigused hagiavalduses täpsustamata.
27. detsembril 2004. aastal leidis Tallinna halduskohus oma otsuses, et ASi Number taotlus pole põhjendatud. Number esitas Tallinna halduskohtule teatise, et nad esitavad apellatsioonkaebuse.
Algatatud on ka kriminaalasi.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Erle Rudi sõnul alustati kriminaalasi möödunud aasta 18. juunil ARKi avalduse põhjal karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb ametiseisundi kuritarvitamist.
Hetkel kuum
?Avalduse kohaselt avaldati kahtlust, et eelmise juhi ametisoleku ajal (ARKis toimus juhtkonna vahetus) korraldatud riigihanke teostamisel auto registrimärkide valmistamiseks esines rikkumisi,? ütles Rudi.
?Kahtlustust seaduserikkumises ei ole kellelegi esitatud.?
Rudi sõnul ütles menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Kristel Eliste, et praegu tegeleb Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus kogutud dokumentide, lepingute jt kogutud andmete analüüsiga.
?Kuna dokumente on küllaltki palju, siis prognoositakse selle jaoks julgelt vähemalt veel paar kuud. Praeguseks kedagi kriminaalasjas kahtlustatavaks tunnistatud ei ole,? ütles Rudi. ?Kui kriminaalasjas hakkab n-ö valgus paistma, siis anname hea meelega tulemustest teada.?
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele