- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksu- ja tolliamet avastas eelmisel aastal 300 miljoni väärtuses maksmata makse
Maksu- ja tolliamet määras eelmisel aastal järelkontrolli tulemusel kokku ligi 300 miljonit krooni täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse, teatas amet.
Piirkondlikes maksukeskustes ja maksuhalduri keskasutuses lõpetati aastaga tulemuslikult 1304 maksurevisjoni ja üksikjuhtumite kontrolli ning nende tulemusel määrati tasumisele 280,98 miljonit krooni makse. Eeltoodu summa sisse kuulub ka 50,18 miljonit krooni, mille ulatuses maksumaksjad ise oma deklaratsioonides kontrollide käigus parandasid.
Lisaks edastasid maksukeskused kriminaalasja alustamiseks 23 juhtumit, milles uurimisaluseks võimaliku maksupettuse summaks oli kokku 25,28 miljonit krooni. Samuti on maksukeskused erinevate uurimisorganite palvel läbi viinud 54 maksuarvestust ja tuvastanud nende käigus 144,40 miljonit krooni ulatuses maksude tasumatajätmise.
Maksuhaldur viis läbi 2004. aastal 168 ümbrikupalga reidi. Lõpetati 115 ümbrikupalga maksmisega seotud menetlust ning nende tulemusena määrati 19 maksukohustuslasele makse kokku 9,1 miljonit krooni. Deklaratsioone parandati seoses ümbrikupalkade tuvastamisega 48 maksukohustuslase poolt üle kolme miljoni krooni. Trahve on ümbrikupalkade maksmise eest esialgsetel andmetel määratud 270 tuhat krooni.
Tolli järelkontroll poolt tehti 2004. aastal kokku 1011 revisjoni ja üksikjuhtumite kontrollimist, mille käigus tuvastas 196 rikkujat, kellele määrati juurde 17,87 miljonit krooni täiendavaid makse.
Piirkondlikud maksukeskused ja maksuhalduri keskasutus lõpetasid möödunud aastal 436 maksumenetlust, mille menetlus oli alustatud juba aastatel 2000-2003. Maksuhalduri menetlusse jäi aasta lõpus veel 23 kontrolli aastast
2002 ja 54 kontrolli aastast 2003.
Tollikontrolli ametnikud avastasid aastaga 431 rikkumist impordi- ja ekspordideklaratsioonidest ning 1296 tollieeskirjade rikkumist piiril.
Tollikontrolli tulemusel avastati 7,4 miljonit salasigaretti ja 125,4 tuhat liitri alkoholi (teisaldatuna absoluutalkoholiks) ning hoiti selle tegevusega ära kokku 25,5 miljoni krooni suuruse kahju tekitamise riigile.
Kvaliteedinõuetele mittevastavat enamasti nn 'pestud' diislikütust avastasid tolliametnikud aasta jooksul erinevates hoiukohtades kokku 908 tuhat liitrit ning mittekvaliteetset bensiini kõrvaldati müügist kokku 853 tuhat liitrit.
Aasta jooksul kontrollisid tolliametnikud 721 tanklat ja avastati neis mittekvaliteetse kütuse müüki 79 juhul. Tolli liikuvad kontrollrühmad viisid maanteedel läbi 15157 keelatud erimärgistatud kütuse kasutamise kontrolli sõidukeis ning avastati rikkumine 418 sõiduki puhul.
Aastaga avastati 51 narkojuhtumit, mille tulemusel konfiskeeriti 24,8 kilogrammi narkootikume. Intellektuaalset omandit rikkuvad kaupa avastasid tolliametnikud 233650 ühikut, mis on Eesti tolli kõigi aegade parim tulemus.
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond saatis 2004. aasta jooksul kohtu ette
175 maksukuritegudes ja salakaubaveos kahtlustatavat ning avastas enam kui256,5 miljoni krooni suuruse kahju tekitamise nende poolt.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele