• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 21.01.05, 15:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: Eelarvetulud ületasid kulusid enam kui kahe miljardi krooni võrra

Rahandusministeeriumi teatel ületasid reaalsed eelarvetulud kulusid enam kui kahe miljardi krooni võrra.
Vastuseks Edgar Savisaare tänasele avaldusele teatas rahandusministeerium, et täna täpsustatud andmetel laekus 2004. aastal riigieelarvesse 46,67 miljardit krooni. Samas jäid eelarve kulud 2004. aastal esialgsetel andmetel 44,61 miljardi krooni tasemele, seega ületasid reaalsed eelarvetulud kulusid enam kui kahe miljardi krooni võrra.
'2003. ja 2004. aasta on olnud riigile kogu taasiseseisvumise aja tugevamad rahandusaastad, kus oleme tänu väga konservatiivsele lähenemisele saavutanud parimad eelarve positsioonid läbi aegade,' ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. 'See tähendab, et Eesti on jätkuvalt oma tugeva eelarve ülejäägiga (2003. aastal 3,1% ja 2004. aastal prognoositavalt üle 1%) ja madala võlakoormusega, mille suutsime viia 2004. aastal alla 5% SKP-st, Euroopa Liidu kõige jätkusuutlikuma valitsussektori eelarvepositsiooniga riik.'
'Edgar Savisaare tänane avaldus näitab veelkord, et tuleb jätkuvalt selgitada, et eelarve tasakaalu välisabi laekumine ei mõjuta. Välisabi on nii tulude kui kulude poolel. Vähemlaekunud välisraha võrra oleme teinud ka vähem kulusid,' ütles rahandusminister. 'Näiteks Keskkonnaministeerium planeeris oma eelarvesse 2004. aastaks 738 miljonit, millest kasutas ära 124 miljonit krooni. Seega tehti kulutusi ca 600 miljoni võrra planeeritust vähem. Järelikult ei saanud nende kulude katteks vajalikud tulud eelarves kajastuda,' lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

'Pean vajalikuks lisada, et välisabi saab kasutada lisaks jooksvale aastale ka kahel järgneval aastal. Lihtsustatult tähendab see seda, et Eesti riiklikus arengukavas ja seeläbi riigieelarves aastateks 2004-2006 kavandatud struktuuritoetuste summasid saame kasutada 2008. aasta lõpuni,' ütles Veskimägi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele