Mitmed omavalitsusjuhid peavad lähiajal kohtu ees selgitama, miks nad astusid üle riigihangete seadusest.
Veidi rohkem kui kuu aja pärast seisab Jõgeva maakohtu ees Mustvee eelmine linnapea Pavel Kostromin koos oma endise ehitusnõunikuga, et anda aru, miks andis ta linnavalitsuse hoone renoveerimise õiguse ja selleks kuluvad sajad tuhanded kroonid ehitusettevõtjast volikoguliikme firmale, kirjutab Postimees.
Samal ajal valmistab Eesti teises nurgas Saaremaal kohus ette protsessi Eesti Linnade Liidu juhi, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi vastu, kes lasi ehitada Kuressaare raekoja taha 800 000 krooni maksva kõnnitee, kuid ei kuulutanud selleks välja riigihanget, nagu seadus nõuab.
Suurema avaliku kärata mõistis aga Pärnu maakohus eile väikese Are valla endise juhi Hindrek Liiki aastaks tingimisi vangi selle eest, et ta ostis vallale 350 000 krooni eest väikese Mercedes-Benzi bussi, kuid riigihanget ei korraldanud. Hiljem selgus, et sama sõiduki saanuks 200 000 krooni odavamalt.
Neid ja veel kümneid teisi sarnaseid juhtumeid ühendab riigihangete seadus, mis käsib riigi raha raiskamise vältimiseks iga suurema ostu või ehituse puhul hanke korraldada. Hanke peab korraldama, kui kauba või teenuse hind ületab 300 000 krooni.
Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veeli sõnul on kindlasti olemas ka kuritahtlikke eksimusi, kuid suuremalt jaolt võime rääkida rumalusest ja ükskõiksusest. «Ilmselt on meil veel kasvuraskused, sest seadus on küll olemas, kuid ikka peab tagant torkima, et seda täidetaks,» lisas ta.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.