Eesti keskkonnatasude süsteem ? saastaja maksab

OMX Baltic−0,05%317,98
OMX Riga0,15%956,07
OMX Tallinn−0,28%2 199,74
OMX Vilnius−0,16%1 498,45
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,75%10 739,01
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,11

OMX Baltic−0,05%317,98
OMX Riga0,15%956,07
OMX Tallinn−0,28%2 199,74
OMX Vilnius−0,16%1 498,45
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,75%10 739,01
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,11

Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõuniku Eva Kraavi sõnul tuleb saastetasude all mõista eelkõige lõivu, mis makstakse saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ? välisõhu, veekogude, põhjavee või pinnase saastamine ja jäätmete ladestamine. Loodusvara kasutusõiguse tasudeks loetakse vee erikasutuse, maavarade ja maa-ainese kaevandamise eest makstavat tasu.

Eha Kraav märgib, et praegu on keskkonnatasude arvestus ja kogumine reguleeritud paljude erinevate seadustega, kuid peagi jõuab Riigikogusse lugemisele keskkonnaministeeriumi ette valmistatud ja kooskõlastatud uus keskkonnatasude seadus. Uude seadusesse on koondatud kõigi Eestis rakendatavate keskkonnatasude arvestamise, kogumise ja kasutamise põhimõtted.

Seadus käsitleb kasvava metsa raieõiguse, maavara kaevandamisõiguse, vee erikasutusõiguse, kalapüügiõiguse, jahipiirkonna kasutusõiguse ja välisõhu, veekogu, põhjavee või pinnase saastamise ning jäätmete ladestamise eest nõutavat tasu. Paika on pandud tasumäärad ja nende järk-järguline suurendamine aastani 2009.

Rohelist mõttelaadi viljelevate inimeste arvates ei pruugi praegu kogutavate keskkonnatasude suurus olla n-ö õiglane hind looduskeskkonna kasutamise eest. Kuid tasumäärade kehtestamisel peab arvesse võtma ka riigi majanduse suutlikkust vastu panna kõrgemale maksustamisele.

Siiski võivad väiksed maksud saada suureks komistuskiviks neile, kes kasutavad loodusvarasid või saastavad lubatust suuremas koguses. Lubatud suuremas koguses saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel ja loodusvarade kasutamise eest rakendatakse keskkonnatasude kõrgendatud määrasid, mis võivad ületada kuni 500kordselt esialgse.

Saastetasu maksmise kohustust on ettevõtetel võimalik asendada tõhusate keskkonnakaitsemeetmete rahastamisega. Vabanemiseks peab rakendama meetmeid, mis tagavad saasteainete vähenemise kolme aasta jooksul meetmete rakendamise perioodile eelnenud aastaga võrreldes vähemalt 15%.

Samuti võib välja töötada ja kasutusele võtta meetmed, mis kolme aasta jooksul tagaksid ohtlike jäätmete ohtlikkuse vähenemise sedavõrd, et neid võiks tavajäätmetena ladestada prügilasse või rajada kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastav prügila jäätmete kõrvaldaja poolt.

Keskkonnatasudena laekuv raha jaguneb kohaliku omavalitsuse ja riigieelarve vahel. Kui kohalike omavalitsuste eelarve kasutamise üle otsustab volikogu, siis riigieelarvesse kantav keskkonnaraha omab kasutamise sihtotstarvet, mis on loodusvarade taastootmine, keskkonnaseisundi hoidmine ja keskkonnakahjustuste heastamine.

Keskkonnakaitsesse suunatava raha sihtotstarbelise kasutuse elluviija on Eestis Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi toetuste ja Põhjamaade Investeerimispanga keskkonnaprogrammi pikaajaliste laenude vahendamine ning keskkonnatasude kasutamine on keskuse programmid, mille abil viiakse ellu riiklikku keskkonnapoliitikat.

Keskkonnatasudest laekuv raha jaotatakse kaheksa programmi kaudu, mille taotluste menetlemisel osalevad ka keskkonnaministeerium ja selle allüksused, iseloomustab KIKi tegevust juhataja Kalev Aun.

Eesti keskkonnatasude süsteem ? saastaja maksab

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised