Sotsiaalminister leiab, et stabilisatsioonireservi tuleks kasutada pigem pensionireformi üleminekukulude katteks kui tervishoiuinvesteeringuteks.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri taliga tegi tänases Äripäevas neli ettepanekut, kuidas tervishoid täiendavat finantseerimist leiaks. Esiteks pakkus Taliga välja, et tervishoiu investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse kontrollsüsteemi loomisel võiks vältimatuteks investeeringuteks kasutada 500 mln krooni riigi stabilisatsioonireservist.
Sotsiaalminister Marko Pomerants arvab aga, et seda raha tuleks praegu hoida. 2004. aastal eraldas Riigikogu lisaeelarvega üle poole miljardi krooni 2006. aastal tekkiva pensionikassa defitsiidi katteks. Pomerantsi sõnul tuleb defitsiidi aastaid pärast 2006. aastat veelgi.
Taliga arvates oleks loogiline kasutada tubaka- ja alkoholiaktsiisi võimaliku täiendava tervishoiu rahastamisallikana. Taliga pakkus, et võiks suunata 10% alkoholi- ja tubakaaktsiisist ravikindlustuse eelarvesse, see tähendaks 300-400 miljonit krooni aastas.
Pomerants kommenteeris, et kindla protsendi fikseerimine poleks otstarbekaks. ?Kui sotsiaalmaksust määrati 13% tervisekulutusteks, oli see omal ajal piisav. Sellele vaatamata oleme täna tervishoidu lisaraha otsimas,? rääkis Pomerants.
Pomerants ei soostunud kommenteerima Taliga ettepanekut kehtestada 13% ravikindlustusmaks dividendidele, millest laekuks 700-800 miljonit krooni aastas. Sotsiaalminister ütles, et seda peaks kommenteerima pigem rahandusministeerium.
Neljanda võimalusena tervishoiu täiendavaks rahastamiseks pakkus Taliga välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kiiret jõustamist. Taliga sõnul vabastaks sellinne samm haigekassa eelarves vähemalt 100 miljonit krooni aastas. Sellega oli sotsiaalminister nõus.
Harri Taliga kolumni tervishoiu rahastamisküsimuste lahendamisest <#loe siit=http://www.aripaev.ee/2805/arv_kolumn_uus_280501.html>.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.