Rahandusministeerium : Tarbijahindade kasvu kiirenemise taustal jäi reaalpalga kasv madalaks

Tarbijahindade kasvu kiirenemise taustal jäi reaalpalga kasv madalaks. Aasta kokkuvõttes oli brutopalga kasv 8 protsenti, mis on sarnane Rahandusministeeriumi prognoosile.

2004. aasta neljanda kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 7 704 krooni, mis on 8,1 protsenti rohkem, kui eelmisel perioodil. Tarbijahindade kasvu kiirenemise tõttu aeglustus brutopalga reaalkasv eelmise aasta 8,3 protsendilt käesoleva aasta neljandas kvartalis 3,3 protsendile. Võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus nii keskmise brutotunnipalga kasv kui brutokuupalga nominaal- ja reaalkasv.

Tegevusaladest kasvas keskmine brutopalk kõige enam metsamajanduses, 25,5 protsenti, mille põhjuseks oli toorpuidu hinnakasv maailmaturul ning tooraine nappus koduturul. Keskmise palga kasvu mõjutas enim töötlev tööstus, kus palgakasv on kogu 2004. aasta vältel püsinud stabiilselt üle 7%. Palga kasvu kiirenemist põllumajanduses mõjutas soodne konjunktuur looomakasvatuses, eriti piimasektoris toimunud hinnakasvu taustal. Kinnisvara, rentimise ja äritegevuse sektori palgakasvu kiirenemist 15,4 protsendini mõjutas aasta alguses toimunud müügitulude kasvu kiirenemine kinnisvara- ja arvutiteenindusettevõtetes. Palga kasv oli keskmisest kiirem ka finantssektoris, mis tulenes väga headest pankade tulemustest 2004. aastal. Haridus- ja tervishoiusektori kiire palgakasv johtus peamiselt administratiivsetest aktsioonidest.

Brutopalga kasv aeglustus ehituses, veonduses, laonduses ja sides ning hulgi- ja jaekaubanduses. Palgakasvu alanemist kaubandussektoris mõjutas kasumlikkuse langus nii jaekaubanduses kui automüügis. Transpordisektori palga arenguid mõjutas ühelt poolt eelmise aasta kõrge baas, samas jätkub kulude optimeerimine transiidi- ja telekommunikatsiooniettevõtetes ? kasumimarginaalide alanemine ning kaubavoogude kasvu aeglustumine pidurdab palgakasvu. Ehitussektori palgakasvu alanemine keskmisele tasemele tulenes eelmise aasta kõrgest baasist, samas brutotunnipalga jätkuvalt kiire kasv tuleneb peamiselt konkurentsi tihenemisest tööjõuturul.

2005. aastal ootab Rahandusministeerium brutopalga kasvu aeglustumise jätkumist. Samas netopalkade kasv kiireneb mõnevõrra, mida mõjutab tulumaksureformi tõttu suurenenud tulumaksuvabamiinimumi tõus 1 400 kroonilt 1 700 kroonini ning tulumaksu alanemine 26 protsendilt 24 protsendini.