Uus kapital hoiaks börsi hinges

Kirjutama ajendas mind hiljuti rahandusminister Taavi Veskimägi välja öeldud idee uute ettevõtete toomisest Tallinna börsile. Eesti pensionifondide seisukohalt oleks tegemist äärmiselt tervitatava nähtusega. Hansapanga ja Eesti Telekomi omanike väljendatud soov aktsiate noteerimine lõpetada tähendab uute ettevõtete puudumisel sisuliselt ka Tallinna börsi lõpetamist, millel võivad olla ka kaugele­ulatuvad tagajärjed.

Majandust ning finantsturge on sageli võrreldud keeruka ökosüsteemiga. Keerukad süsteemid on niisugused ansamblid, kus toimub pidev iseorganiseerumine. Need süsteemid võivad olla suletud (energiat ei kao) kui ka avatud (toimub pidev energiavahetus välise keskkonnaga). Keerukate süsteemide üks tunnusjoon on iseorganiseeruv kriitilisus. Mõnikord juhtub, et keerukas süsteemis toimub faasisiire ? liigutakse ühest kvalitatiivsest olekust teise: näiteks jää sulab veeks ning vesi voolab minema.

Majandust keeruka süsteemiga võrdlemine on täiesti õigustatud. Iga päev teostab suur hulk agente (inimesed, firmad, valitsused) omavahelisi tehinguid, mis loovad mingit väärtust. Seda väärtust võib mõõta sisemajanduse kogutoodangu ehk SKPga. Majandus võib olla samuti avatud või suletud. Üldiselt on reegliks, et mida suurem majanduse kasv, seda parem on seal asuvatel agentidel.

Tallinna börs on olnud viimased seitse aastat samas faasis ? ei ole toimunud ühtegi arvestatavat muutust. Üldiselt on see olnud investoritele meeldiv faas. Tallinna börsiindeks TALSE on jõudnud üle 500 punkti ning 2005. aasta läheb ajalukku, kus löödi börsikrahhieelne lagi. Võrdluseks: Nasdaqi indeks ei ole jõudnud veel poole peale tipust.

Börsi edu võib olla ajastu märgiks ? kui börsil ei ole piisavat kapitalipakkumist, siis ettevõtted ei näe motivatsiooni ennast noteerida ning seda ei tehta. Teisest küljest, kui börsil ei ole piisavalt ettevõtteid, siis ei näe investorid (pean silmas suuremad institutsionaalseid investoreid) põhjust läbi viia kohaliku keskkonna analüüsi või soetada olemasolevaid ettevõtteid.

2002. aastal läbi viidud pensionireform tegi murrangu kodumaises säästmises. Riigi toel loodi baas kodumaja­pidamise säästu kasvatamiseks ning pensioniprobleemide lahendamiseks tulevikus. Säästumäära kasvatamine on ainus viis vastu seista majanduslangustele ning võimalikele eksogeensetele riskidele.

Säästumäära kasvatamisega ei ole hakkama saanud ükski lääneriik ? USAs on säästumäär pigem kõigi aegade madalaim. Seda just sellepärast, et toimib üliefektiivne kapitali­turg: milleks säästa, kui kulutamiseks on võimalik raha laenata? Kuid Eestil ei ole sellist luksust. Meie võimalused halbu aegu üle elada sõltuvad eelkõige meist endist.

Pensionifondid on seni peamise hulga oma rahast investeerinud väljapoole Eestit. See on põhjendatud, kuna Eestis napib selleks võimalusi. Siiski, Tallinna börsi suurust arvestades on ilmselt kohalikud fondid siia suhteliselt kõige rohkem investeerinud. Ja see on tootnud häid tulemusi. Kohalikud pensionifondid on olnud ja jäävad ka edaspidi pikajalise kohaliku kapitali allikaks. See statistika peab paika kõikides Euroopa Liidu ning ka muu maailma riikides.

Juhul, kui Hansapanga ning Eesti Telekomi aktsiat mõne aja pärast börsil enam ei näe, siis sellega lahkub börsilt ka ca 80% kapitalist. Füüsikalises mõistes on tegemist faasinihkega, kus börs de facto lakkab eksisteerimast. Alternatiivide puudumisel liigub raha edaspidi Soome lahe lõunakaldalt kaugemale. Rahvamajanduse säästmise poole pealt on oluline, et kapital saaks kogutud ja investeeritud kohapeal. Toon välja mõned põhjused.

Kapitalil on rahvus. Kohalikel investoritel on teave kohalike ettevõtete kohta ? neil on vähem investeerimisriske ning seega võivad olla kapitali pakkujateks olukorras, kus kapitali vajaja on liiga väike, et seda küsida välismaalt. Potentsiaalsest kapitalist jäetakse ilma ka Eesti ettevõtja. Lõigates ära kohaliku börsi (just aktsiakapitali silmas pidades), lõikame ära terve rahapakkumise, sest pensionifondide seisukohast oleks ohtlik investeerida üksikutesse projektidesse ? riskid peavad olema hajutatud.

Tallinna börs on olnud üks vahend, kuidas väliskapital on leidnud tee Eesti ettevõtlusesse. Liitudes Euroopa Liiduga, muutus meie börs üheks ELi börsidest ning huvi on ilmutama hakanud oluliselt kaugemad asutused, kui seni nähtud (meenutagem kas või Tallinna börsi uusi välisliikmeid). Börsi kadumine kaotab ära selle võimaluse.

Ees ootav kriitiline pööre Tallinna börsi arengus on murettekitav nii mikro- kui ka makromajanduslikus mõttes. Börsi säilitamine, näiteks Tallinna Sadama ja Eesti Energia emissioonidega, oleks märk pikaajalisest stabiilsest arengust.