Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa eelarvet võiks täita ühtne maks

    Euroopa Liidu eelarve ei peegelda enam selle põhiülesandeid ega poliitilisi eesmärke. Rohkem kui 40% kulutustest läheb abiks kahanevale põllumajandussektorile. Vähe kulutatakse aga tulevikule, nagu uurimis- ja arendustegevus, või valdkondadele, kus EL peab endale uusi kohustusi võtma, nagu sise- ja välisjulgeolek.
    Pealegi moodustavad tohutu osa tuludest laekumised riigieelarvetest. Liikmesriikide valitsused peavad neid tulusid ?enda rahaks? ja võrdlevad seda ?saaduga?. Euroopa kodanikel puudub selge ettekujutus liidu kogukuludest ja nad on huvitatud ainult enda hüvanguks tehtavate rahaülekannete säilitamisest.
    Läbirääkimised uueks mitmeaastaseks eelarveraamistikuks aastatel 2007?2013 selle probleemiga ei tegele ja kummalgi kahest päevakorral olevast ettepanekust ei tundu mõtet olevat. Komisjon paneb ette eelarveassigneeringute suurendamise 1,24%ni ELi kombineeritud rahvuslikust kogutulust. Kuid ilma kulutuste kärpimiseta põllumajandusele suurendab see riikide panuseid talumatu tasemeni.
    Vastupidiselt komisjonile tahavad järjest rohkemad liikmesriigid piirata assigneeringukohustusi 1%-le SKTst. See nihutaks suurema osa koormast struktuurifondide õlgadele, mis ennustab kibedaid tülisid vanade ja uute liikmete vahel.
    Millisel eelarvel oleks mõtet? Kõige rohkem moonutavad ELi majandust kulutused põllumajandusele, mistõttu tuleb kõrvale heita kõik subsiidiumid. Maksed talunikele peavad tulema riigieelarvetest. Endiselt tuleb suuresti toetada sissetulekute ühtlustumist, kuid samas peab toetusi õigel ajal piirama ja astmeliselt vähendama, kui riikide elustandard tõuseb.
    EL peab edendama tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet, kusjuures veerand ELi eelarvekuludest tuleb pühendada inimkapitalile ja teadustööle. Kulutused teadustööle tuleb muuta efektiivsemaks, jättes kõrvale komisjoni ja nõukogu bürokraatliku juhtimise ja avades kõik riiklikud teadusfondid kogu ELi hõlmavale konkurentsile. Oluliselt tuleb investeerida sellesse, et liit saaks nii oma piires kui väljaspool julgeolekut pakkuda. Kokkuvõttes ei paista see nõudvat palju suuremaid ressursse. 1% koondatud SKTst oleks nende ülesannete täitmiseks piisav.
    Tulude poole pealt peab reform tühistama kõik seosed riigikassade ja ELi eelarve vahel, nii et kulu Euroopale muutuks liidu kodanikele otseselt nähtavaks. Riiklikud maksusüsteemid peavad andma Euroopale sissetuleku ühest kindlast maksust. See maks peab olema mõõdukas ja seda tuleb sisse nõuda üldisel alusel, liidu tasemel harmoniseerituna.
    Parim lahendus on väike lisa olemasolevale käibemaksule. Ühtne, umbes 2%-line määr kogu liidus kataks kõik rahalised vajadused. Kõigi käibemaksuga ostude kviitungid näitaksid ELile makstud kogust, tehes kodanikud teadlikuks oma panusest. See kantaks automaatselt üle liidu arvepidamisse ja riigieelarvetes seda enam ei näidataks. Nende reformide teostamiseks on vajalik uus otsustamise kord.
    Otsused, mis puudutavad nii mitmeaastast raamistikku kui ka aastaeelarveid, tuleb vastu võtta Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis enamushääletusega komisjoni ettepaneku põhjal. Otsused üldise ressursside lae kohta tuleb jätta ministrite nõukogule ja liikmesriikidele. See nõuab ELi põhiseadusliku leppe muutmist pärast selle jõustumist.
    © Project Syndicate, 2005,www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.