Hansapanga aktsionärid otsivad oma rahale rakendust

?Mul ei olnud plaanis aktsiatest veel loobuda, kuigi ma ei tahaks Hansapanga aktsiast küll ka rääkida nagu mingist neljandast pensionisambast,? ütles üks 50 suurema aktsionäri hulka kuuluja, kes polnud sugugi mitte ainus aktsionär, kes ei olnud nõus oma nime all esinema.

?Nii nagu suurema aktsiapakiga mehed, ei kavatsenud ma neist loobuda ning pole veel mõelnud, mis ma selle tekkiva rahahulgaga peaksin edasi tegema,? oli Balbiino turundusjuht Teet Anier pisut hämmingus. Sarnaselt teistega hakkab ta ilmselt otsima uusi võimalusi, kuhu raha investeerida, ja lihtsalt arvele seisma summa ei jää. Popimate võimalustena aktsiaraha kasutamiseks toodi välja uute aktsiate, võlakirjade ja loomulikult kinnisvara ostmist.

?Kui ma saan selle raha ühel heal päeval, eks ma siis hakkan edasi vaatama, kuhu ma ta panen,? lausus Kindlustusabi OÜ juhataja Toivo Voit, kes kuulis Swedbanki üleeilsest pakkumisest esmakordselt ajakirjaniku käest. ?Mina olen ajast maas, see on mulle küll uudis,? kõlas üllatus Voiti hääles, kelle käsutuses on pisut alla 30 miljoni krooni väärtuses aktsiaid.

Äripäeva küsitletud majandusspetsialistide ja investorite arvates voolaks mingi osa sellest kapitalist Eestist välja, kuid suur osa leiaks kasulikku rakendust ka Eesti majanduses. Eelkõige ettevõtluses ja mõningal määral börsil teiste firmade aktsiates.

Kinnisvarasektori kui alternatiivse investeerimisvõimaluse suhtes jäid aga analüütikud skeptiliseks ? seal on juba praegu tänu madalatele intressidele palju raha ning hinnad kõrgel. ?Arvestades investorite tuluootust ja kinnisvara hinnataset, ma suurt tõusu ei ootaks,? ütles Nordea Panga krediidiosakonna analüütik Indrek Hinno.

Samuti ei oodata suuremat tarbimisbuumi ning Eesti Pank ja rahandusministeerium inflatsiooni ei karda. ?Isegi eeldusel, et kogu Eesti residentide saadav raha paigutatakse Eesti majandusse, omab see rahahulk Eesti makromajandusele suhteliselt vähest mõju, moodustades umbes 15% Eesti majanduse aastasest välisrahastamise (sealhulgas laenamise) mahust,? kommenteeris Eesti Pank, rehkendades Äripäevast pisut väiksema summaga ? kolme miljardi krooniga.

Võrdluseks on üksi eluasemelaenude kasv Eestis ühes kuus miljard krooni ning investeeringud põhivarasse küünivad 40 miljardi kroonini aastas.

?Tarbimist võib see rahahulk ju tõsta, kuid isiklikult pean ma seda vähetõenäoliseks,? ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja kt Andrus Säälik, põhjendades, et kui juba on ostetud aktsiaid, siis on rahale otsitud pikemaajalist paigutust. ?Ka inflatsiooni ei pea ma eriti tõenäoliseks,? ütles ta.

Samas ?eks mõni Porsche ikka ostetud saab,? ütles Indrek Hinno, prognoosides head minekut ka reisibüroodes pakutavale.

Varahaldusfirma Trigon Capital nõukogu esimees Joakim Helenius usub, et kahe-kolme aasta perspektiivis on 50?65% Hansapanga aktsiatest vabanenud rahast Eesti majanduses. ?Majandusele on oluline, mida teevad oma rahaga suured aktsionärid nagu Meerits ja Sildmäe,? ütles Helenius. ?Nad on näidanud end heade ärimeestena ja leiavad kindlasti uue viisi selle raha loovaks investeerimiseks.?

Hansapanga institutsionaalsed investorid nagu pensionifondid investeerivad vabaneva raha ilmselt Eestist välja. Palju eraisikute raha jääb aga Heleniuse arvates Eesti reaalmajandusse. ?Sellest finantseeritakse mitmeid uusi firmasid,? ütles Helenius. ?Hansapanka jäädes oleks see olnud passiivne raha.?

Varahaldusfirma East Ca­pi­tal fondihaldur Aivaras Ab­ro­ma­vicius ütles, et mingi osa vabanevast rahast läheb ka tagasi börsile, ehkki valikut on vähe. Samas on selle aasta viimases kvartalis ja tuleva aasta alguses Baltimaades oodata uusi IPOsid ehk uute firmade börsiletulekut. ?Mina soovitaks neil firmadel, kes IPOsid plaanivad, isegi kiirustada. Tingimused turul on praegu suurepärased,? ütles ta, pidades silmas suurt nõudlust Balti riikide ettevõtete aktsiate järele.

Hansapanga suurimate eestlastest aktsionäride edetabelit võib troonida endine Hoiupanga jurist Marcel Vichmann.

1997. aasta kurikuulsast Dai­wa laenust alguse saanud ning 2000. aastal riigikohtus ja seejärel pooltevahelise kokkuleppega lõppenud Marcel Vichmanni ja Hansapanga võitlus tähendas seda, et ainuisikuliselt Marcel Vichmannile kuuluva Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) arvel ilutses sealt alates enam kui miljon Hansapanga aktsiat. Veel aasta tagasi oli neid seal HTASi aastaaruande järgi täpselt 1 127 000.

Pärast 2004. aasta mais toimunud Hansapanga fondiemissiooni, mille käigus lisandus igale aktsiale kolm uut aktsiat, pidi neid HTASi arvel seega olema juba 4 508 000. Tingimuslikult saab sellest kirjutada aga seetõttu, et juba mitu viimast aastat on HTASile kuuluvad Hansapanga aktsiad kajastunud panga aktsiaraamatus algul Suprema ja seejärel Nordea kliendikontol. Mis tähendab, et peale kontohalduri ja Vichmanni enda ei tea keegi teine, palju neid aktsiaid seal tänaseks täpselt alles on. Kui juunis 2005 laekub äriregistrisse HTASi eelmise aasta aruanne, saame teada aktsiate arvu seisuga 31. detsember 2004.

Vichmann ise on juba mitu aastat järgemööda keeldunud HTASi aktsiatest rääkimast. Läinud suve lõpus Äripäeva börsimiljonäride edetabelit koostades oletasin, et Vichmannil on alles umbes kaks kolmandikku ehk siis ligikaudu 3 miljonit Hansapanga aktsiat.

Esiteks pidi HTAS vabanema teda aastaid vaevanud laenukoormast, mis takistas tal seni aktsiate müüki. Ning teiseks asus Vichmann eelmise aasta sügisel usinasti investeerima, ostes enamusosaluse Tartu bussifirmas Tarbus ja seejärel kohe ka sõsarettevõtte Pärnus. Lisaks on Vichmannil käsil mitu kinnisvaraprojekti, mis raha nõuavad.

Seega, kui need oletused paika peavad, peaks HTASi ehk siis Vichmanni käes oleva Hansapanga aktsiate pakk maksma Swedbanki pakutud hinda arvestades 650?700 miljoni krooni vahel. Juhul kui Vichmann on suutnud kõik aktsiad alles hoida, siis tervelt enam kui 952 miljonit krooni.