Rasvasemat rinda teile, hundid!

Paar nädalat tagasi teatas mu hea sõber, et kavatseb teha väikese kannapöörde ja pühenduda järgmise aasta-paari jooksul töötamise asemel õppimisele. Ei midagi erilist? Aga siiski, mees on varajases keskeas ja peab ametit, mida tahaksid paljud ning millest kinnihoidmiseks kasutatakse tavaliselt kõiki kümmet küünt.

Ehk on see kevade saabumisest tingitud optimism, aga mulle tundub, et ta teeb õigesti ja enamgi veel. Õppivaid kolme- ja neljakümneseid peaks Eestis olema punkti pealt sama palju ja rohkem, kui on neid, kes oma allkirjaga on kinnitanud end aastakümneteks pankade kasumitootjateks. Kõik need, kes astuvad ülikooli, peaksid saama võimaluse laenupuhkuseks. Iga õppimisele ja enesetäiendamisele kulutatud töötaja või tööandja sent peaks olema tulu- ja muumaksu vaba. Edukalt kooli lõpetanu peaks saama riigipoolse tulumaksuvabastuse näiteks kolmeks aastaks.

Eesti on liiga väike ja siin elavaid inimesi liiga vähe selleks, et jätta pakkumata motivaatoreid neile, kes pisutki tahavad. Seni, kuni sellist õppimise paradiisi kodukamaral sündinud ei ole, jääb üle üksikutele julgetele huntidele soovida ainult pealehakkamist ja rasvasemat rinda!