- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuressaare on Euroopa Liidult saanud ligi 150 miljonit krooni
Kuressaare linnal on 12 aasta jooksul õnnestunud saada Euroopa Liidu programmidest ligi 150 miljonit krooni linna infrastruktuuri arendamiseks.
?Piltlikult öeldes, Kuressaare on kümmekonna aasta jooksul saanud toetust umbes ühe aastaeelarve jagu,? lausus Kuressaare linna välissuhete nõunik Ingrid Tilts Kuressaare Sõnumitele.
Tiltsi sõnul tuleb suurimaks töövõiduks pidada Euroopa Liidu Kesk- ja Ida- Euroopa riikide toetamiseks loodud Phare programmi kaudu 14, 1 miljoni krooni saamist Kuressaare lahe puhastamise ja jahisadama ehitamise toetuseks.
?Tänu sellele õnnestus hakata arendama puhkeala, mis pakub rõõmu nii kõikidele linnaelanikele kui ka turistidele ning piirkonda ehitati hulgaliselt uusi töökohti loonud tervisekeskused,? iseloomustas Ingrid Tilts.
Projekti käigus lõpetati eelnevalt alustatud Kuressaare lahe puhastamine sinna aastakümnete jooksul settinud reostusest. 1999. aasta suvel valminud jahisadamast sai piirkonna arengumootor, tänu millele on arendatud puhkeala koos supelrannaga ning endise tööstuspiirkonna mahajäetud tühermaale on ehitatud kolm tervisekeskust.
Sel aastal jätkub EL ERDF toetusfondi abil (7,2 milj.krooni) jahisadama arendamine ning korda saab ka Raiekivi poolsaar, mis praegu veel üsna kole välja näeb. Puhkeala kasvab Phare programmi toetusel (5,7 milj.krooni) golfiväljaku rajamisega ning ERDFst rahastatava (3,3 milj.krooni) ning samuti sel aastal käivitunud Põduste jõe alamjooksu kordategemisega.
Kõige suurem toetus on Phare programmi kaudu laekunud Kuressaare linna reovee puhastusseadmete projekteerimis- ning ehitusprojektile, millele eraldati 68, 8 miljonit krooni. Aastail 1999- 2001 toimunud projekt tagas puhtama merevee Kuressaare lahes. Näiteks on rekonstrueerimiseelse perioodiga võrreldes merevee puhtust näitava kolibakteri sisaldus vähenenud enam kui 90 protsenti.
Suuruselt teise toetusena on Euroopa Liit Kuressaarele eraldanud 31, 3 miljonit krooni linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu laienduseks. Aastatel 2000-2002 läbi viidud projekti tulemusena rekonstrueeriti 56 veekaevu, ehitati 32 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rekonstrueeriti 4, 4 kilomeetri ulatuses neli tänavat jms.
Lisaks on Phare toetanud päevakeskuse rajamist Kuressaarde 7, 8 miljoni, Vanalinna kooli renoveerimist 5, 2 miljoni, koolide energiasäästuprogrammi 430 000 ja turismiturundusprojekti ligi miljoni ning linnaplaneerimise projekti 1, 5 miljoni krooniga. Viimasega pandi Kuressaares alus kaasaegsele planeerimistehnoloogiale, mis omakorda võimaldab kiiret ja kvaliteetset kodanike teenindamist.
?Kõige näitlikum on arvestada, kui palju on Kuressaare linn ühe sissepandud krooni juures tagasi teeninud,? lausus Ingrid Tilts. Nii on Kuressaare linna omafinantseering kümnekonnas õnnestunud Phare projektis olnud ligi 15 miljonit krooni. Seega on iga sissepandud kroon tasunud end kümnekordselt ära.
Ingrid Tiltsi kinnitusel on Euroopa Liidu programmidest saadud rahalisel toetusel ning projektide läbiviimisest saadud kogemustel suur roll Kuressaare sotsiaal- majandusliku arengu edendamisel. ?Võib kindlalt väita, et ilma Phare toetuseta ei oleks suudetud praeguseks lahendatud ülesandeid täita või oleks nende täitmine järk- järgulise tegevusena võtnud väga pikka aega,? ütles Ingrid Tilts. ?See omakorda oleks oluliselt kahandanud Kuressaare konkurentsivõimet elu- ja tööpaigana.?
Kümnekonna aasta jooksul on Pharele esitatud projektitaotlustest rahuldamata jäänud vaid üks, mis puudutas toetust viie parkla rajamisele. Kuigi taotlust möödunud aastal ei rahuldatud, ei ole Kuressaare projekti mõtet maha matnud.
?Kui projektide koostamise algusajal lähtus linn sellest, millele oli võimalik raha saada, siis praegu lähtume arengukava alusel eelkõige oma vajadustest ning siis üritame leida võimalikku rahastamisallikat,? kirjeldas välissuhete nõunik.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele