Monica Raud • 13. september 2005 • 4 min
Jaga lugu:

Plasku, soomusrong ja triikraud

Majadele pandud hüüd­nimed näitavad, et inimesed on neid tähele pannud ja veelgi enam - neid omanäoliseks peavad.

Silmapaistvaid, uudseid või vastuolulisi ehitisi kipub rahvas tihtilugu ühe või isegi mitme nimega ristima. Varasematel aegadel kutsuti maju neid tellinud isikute järgi, kelleks enamasti olid poliitilised juhtfiguurid. Praegusel ajal pannakse hoonetele nimesid ennekõike selle järgi, mida need peale vaadates meenutavad.

Seega on hüüdnimi otseselt seotud hoone arhitektuuriga või selle ehitusel kasutatud materjalidega. Mõnikord on rahvasuus käibivad nimed lõbusad ja pigem positiivsed. Sagedamini juhtub aga nii, et need ennekõike pilkavad või tögavad. Kuigi - ega ka see ei pea tähendama, et inimestel on midagi naljaka nimega hoone vastu. Ka oma sõpradele pannakse naljakaid hüüdnimesid.

Plasku on kindlasti üks tugevamini külge jäänud hüüdnimega hoone Eestis.

Tegelikult ei kutsugi inimesed 1998. aastal valminud büroohoonet teistmoodi kui Plasku, Emajõe Ärikeskusena esineb see 14korruseline klaasmaja ainult ametlikus kõnepruugis ja neile, kes Plaskut ei tea. Ja eks ole tegemist ka ühe tabavama nimega ? ärikeskus näeb tõepoolest välja nagu hiiglaslik plasku. Ei tea, kas kõrghoone projekteerinud Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo ka selle peale mõtles?

Valmimisaastal võitis Plasku Tartu linna aasta parima ehitise konkursi.

Rauaroostelise katusega Ferrumi hüüdnimede tagamaid pole vaja kaua otsida. Alver & Trummal Arhitektide projekteeritud kaubakeskus on üks viimaste aastate enim emotsioone tekitanud ehitis väljaspool Tallinna. Saarlane.ee foorumis jagub hoone kohta nii kiidusõnu (värske, huvitav, head lahendused) kui ka laitust stiilis ?See ristleja võib olla tõesti omapärane, aga kesklinna ta ei sobi?, ?Aasta halvim üllatus? jms. Ükskõikseks ei ole Ferrum jätnud ilmselt ühtegi kuressaarlast. Paljude pahameelest hoolimata sai ka Ferrum oma valmimisaastal - 2002 - linna aasta parimaks ehitiseks. ?Ferrum sobib nii arhitektuurselt kui ehituslikult kesklinna, ka on maja lahendus uus kvaliteet Kuressaares,? kommenteeris Kuressaare linnaarhitekt Lilian Hansar.

Tallinna südames Rävala puiesteel asuvat Sakala Keskust kutsutakse vaat et tihedaminigi Karla katedraaliks kui tema õige nimega. Hüüdnimi riimub mõnusalt ja hoone välimust vaadates ka õigustab ennast. 1985. aastal valminud poliitharidushoone sai oma nime toonase EKP esimese sekretäri Karl Vaino järgi. Kultuuripalee on projekteerinud Raine Karp, kes on ka linnahalli arhitekt. Tänaseks on poliithariduse edendamine võimsas Saaremaa dolomiidist fassaadiga hoones asendunud kultuurielu arendamisega.

Selliste nimedega ja võib-olla veel mõnega on ristitud Viru väljaku ääres kiirtoitu pakkuvat klaasist torujat hoonet, mis tõesti meenutab vorsti ja miks mitte ka täispuhutud kondoomi. Viimast ehk isegi rohkem, sest on läbipaistev. Kui klaasvorst on selge ilma seletusteta, siis Jänese vorst tuleb hoone projekteerinud arhitekt Peep Jänese nimest.

Tallinna city?s kõrguva 98meetrise omapärase kujuga pangahoone kohta on öeldud, et see murdis Tallinnas lahti ?tee taevasse?.

Tipuks oleva kolmnurgaga võitis 1999. aastal valminud Raivo Puusepa projekteeritud hoone endale ihaldatud kõrgust kahtlemata juurde.

Triikraua peale ei tuleks iga inimene ehk esimese hooga, kuid pisukesel vaatlemisel on pangahoone püstiseisva triikrauaga üsna sarnane. Rahva seas tuntud hüüdnimi on lisaks tabavusele ka vaimukas.

Tagatipuks on mõned inimesed Ühispanga peamajas ka giljotiini ära tundnud.

On kuulda, et valmivat sammastega kaubamaja, Tartu suurimat ja kalleimat, nimetatakse juba pisut irooniliselt Tallinna Ülikooliks. Eks selle nime taga peitub veidike tartlaste uhkust oma ülikooli üle ja suhtumist Tallinna. Tartu, mida tuntakse ka Emajõe Ateenana, viis arhitekt Raivo Puusepa mõtted Vana-Kreeka templi peale, millest tal tekkis idee, et Tartu uus kaubamaja võiks olla kui kaubatempel. ?Püüdsin sammastega seda hoonet kuidagi õilistada,? räägib Puusepp Eesti Ekspressis. Ostukeskuse õilistamine on midagi uut!

Nagu kaks tilka vett? Ainult et üks tilk on teisest hulk korruseid kõrgem. Tartu vangla filiaal on liiga pikk nimi igapäevaseks kasutamiseks, kuid just niimoodi nimetavad inimesed YIT Estonia poolt ASile Ärimaja ehitatud büroohoonet. Väga tabavalt sealjuures. Maja kesklinnapoolne külg on klaasist nagu tänastel ärimajadel ikka, Magdaleena haigla poole laiuv külg oma kitsaste piludega meenutab aga vägisi Tartu eurovanglat. Juunis valminud hoone on projekteerinud Rootsis elav eesti päritolu arhitekt Aare Saks koostöös siinse Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus arhitektidega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt