Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muusika eest tuleb veel ühte tasu maksta

    ?Aasta lõpuks tahaks jõuda nii kaugele, et kõigi jaekaupmeeste, omavalitsuste, toitlustusasutustega on tasu maksmise lepingud sõlmitud,? räägib Eesti Esitajate Liidu (EEL) juht Urmas Ambur.
    Ettevõtjad, kes mängivad näiteks kaupluses, diskoteegis, kohvikus või hambaarsti ooteruumis raadiot või oma plaate, peavad edaspidi hakkama lisaks autorite ühingule maksma ka esitajatele ja fonogrammitootjatele.
    ?Kui autorite ühing on kogunud juba kümme aastat tasu, siis esitajad on lihtsalt toetanud ettevõtteid. Hakkame nüüd aktiivsemalt seisma nende õiguste eest,? räägib Ambur.
    Autorikaitseseaduse järgi peavad oma loomingu eest saama tasu ka esitajad, paraku esitajate vähene aktiivsus on lasknud asjal aastaid venida, selgitab Ambur. Takistuseks on olnud ka 2004. aastani kehtinud Rooma konventsiooni kirjutatud reservatsioon, mille järgi välismaiste esitajate eest tasu ei pidanud maksma. Ka võis tasu koguda vaid fonogrammitootjate liit. Nüüd on piirangud maas.
    Tasu maksmise üle käivad läbirääkimised Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Kaupmeeste Liidu ja Ringhäälingute Liiduga. Ees ootavad kohtumised omavalituste ühendustega. Hetkel juba maksavad esitajatele tasu ETV, Eesti Raadio, Uno.ee ja Elion ITV.
    Tööpõld on lai, sest ootel on ca 10 000 poodi ja söögikohta, kes peaks kas lepingu sõlmima või siis vaikuses oma asju toimetama.
    Kui Eesti Autorite Ühing kogub aastas ca 45 miljonit krooni, siis Amburi hinnangul võiks ka nende kogutav summa ulatuda sinnakanti. Eelmisel aastal oli summa kõigest 900 000 krooni.
    Peamiseks probleemiks on Amburi sõnul ettevõtjate teadmatus. ?Küsitakse, millest selline kohustus, plaadi ma ju ostsin, kas ma ei või seda kuulata. Võib. Aga esitajal on õigus saada selle eest ka tasu,? selgitab Ambur.
    Ta toob positiivse näitena Georg Otsa spaa Saaremaal, mis on koguni välja andnud oma plaadi, et klientidele jääks meelde külastus ja nad saaksid kodus meenutada, et sellise muusika ajal tehti mulle massaa?i ja oli väga hea. ?Kui näiteks toimuvad vesiaeroobika treeningud ja kõlarid on pandud isegi basseinis vee alla, siis see otseselt näitab, et ettevõte peab muusikat oluliseks,? räägib Ambur. Ta lisab, et spaa on aru saanud seaduse mõttest ja maksab tasu ka esitajatele.
    Sama peaks tegema ka teised või siis loobuma muusikast. Alternatiiviks oleks ise laulmine. ?Seadused on täitmiseks. Kui seadusesse on sisse pandud, et on vastav õigus, siis tuleb seda täita,? ütleb Ambur.
    EELi liikmeks on ligi 300 esitajat, lisaks esindatakse kahepoolsete lepingute alusel Eestis üle 200 000 välismaise esitaja.
    ?Mitu korda võib ühe asja eest tasu küsida?!? imestab Grossi kaupluseketi omanik Oleg Gross.
    Ta ohkab sügavalt ja teatab, et suhtub uude tasusse negatiivselt. ?Nende maksude väljamõtlemisega võime me nii kaugele minna, et üks maks tuleb teise otsa. Lõpuks pole keegi neid kokku liitnud, mis kõik ettevõtjale peale pannakse ja mida peab tarbija kinni maksma,? sõnab Gross. Omal ajal Autorite Ühinguga kohtutee raadiokuulamise eest ette võtnud ja riigikohtus õiguse saanud Grossi kauplustes praegu muusika ei mängi. ?Kuna nad polnud valmis meiega lepingut tegema sel ajal, kui käis kohtuvaidlus, siis meie ei kuula mitte kuskil muusikat. Oleme lepinguks valmis, summa, mis tuleks aastas maksta, on 50 krooni,? ütleb Gross.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.