Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks valitseb oskustööjõu puudus?

    Eesti haridussüsteem pole siiamaani leidnud sobivat tasakaalu teadusliku ning kutsehariduse vahel. Ühiskonnas valitseb oskustööjõu puudujääk, samas kui teaduslikku kraadi omandavaid noori on rohkem, kui ülikoolid suudavad kvaliteetselt koolitada. Olukord viitab ühiskonna ebaproportsionaalsele arenemisele. Poliitikud propageerivad ameti õppimist, ent ei paku noortele reaalseid võimalusi.
    Otsus teoreetilise kõrghariduse omandamise ja ameti õppimise vahel tehakse põhikooli lõppedes. Pärast põhikooli on noortel kolm võimalikku haridustee jätkamise võimalust: minna kutsekeskkooli ja omandada amet enamjaolt kolme aastaga; õppida gümnaasiumis kolm aastat ja sealt minna edasi kõrgkooli teaduslikku kraadi omandama; õppida gümnaasiumis 3 aastat ja minna kutsekõrgkooli ametit õppima, mis kestab kuni 2,5 aastat.
    Seega tuleb esmalt valida põhikoolijärgselt kutsekeskkooli ja gümnaasiumi vahel. Kuna põhikool märgatavalt ei selekteeri noori, tekib ebamäärane situatsioon, kus 15aastastena tuleb otsustada oma edasise elu üle suhteliselt vähese informatsiooni alusel. Kasutada on vaid põhikooli tunnistus ning ühiskonna negatiivne hoiak kutsekeskkoolide suhtes. Lisaks tehakse väga paljudele noortele otsus ära vanemate poolt. Milline vanem ei usuks, et tema laps on võimeline kõigeks? Seetõttu minnaksegi massiliselt gümnaasiumi.
    Seesama gümnaasiumilõpetaja peab tegema pärast kolmeaastast õpingut uue otsuse ameti ja teadusliku kraadi vahel. Nüüd on noored juba elukogenenumad ning riigieksamite näol omavad paremat ülevaadet oma võimetest. Samas aga ei paku haridussüsteem enam praktilist valikuvabadust, ainus loogiline haridustee jätk on teadusliku kraadi omandamine. Otsus ametit õppima minna tähendaks noorele kuni 2,5 aasta ?kaotamist?. Nooruk saab aru, et oleks võinud teha valiku ameti kasuks varem, mistõttu tekib pärast gümnaasiumi psühholoogiline takistus ameti õppimiseks. Et mitte aega kaotada, ongi lõpptulemus teaduslikku kõrgharidust omandavate noorte rohkus.
    Kuna ülikoolide tähtsamaid sissetulekuallikaid on pearaha ja õppemaks, tullaksegi noortele vastu. Ülikoolide rohkus ning oskustööjõu puudus on loomulik olukorras, kus üliõpilaste arv kolme aasta pärast määratakse ära sisuliselt põhikooli lõpetamise järel. Praegune haridussüsteem ei paku noortele ameti õppimise võimalust haridustee loogilise jätkuna.
    Probleemi on võimalik lahendada vaid viies hetk teadusliku kraadi omandamise ja ameti õppimise vahel otsustamisel hilisemaks. Tuleb muuta ametialase hariduse olemust, vähendades märgatavalt kutsekeskkoolide arvu ja tähtsust. Kutsekeskkooli peaksid minema vaid vähesed noored, kes katsete alusel on parimad. See võimaldab keskkoolilõpetajal valida ametialase kõrgkooli kasuks, tundmata, et seda valikut oleks võinud teha varem ning pole ?kaotatud? aastaid keskkoolis. Keskkoolipingist ametikõrgkooli minek oleks sel juhul sama loogiline samm kui teadusliku kraadi omandamine. Võib küll tunduda, et kutsekeskkoolide tähtsuse ning vastu võetavate õpilaste arvu märgatav vähendamine tähendab valikuvõimaluste limiteerimist ning vähendades kutsekeskkoolide rolli, toimitaks justkui vastupidiselt eesmärgile. Kuid tuginedes ametit õppivate noorte vähesuse põhjustele, on mul alust väita, et selline faktiline võimaluste limiteerimine loob aga olukorra, mis viib praegu suuresti vaid teoorias eksisteerivad võimalused reaalsuseks. Vähendades kutsekeskharidust omandavate noorte arvu, tekibki olukord, kus noored lähevad pärast keskkooli lõpetamist ametit omandama.
    Haridussüsteem sunnib noori hetkel valikuid tegema, kui nad pole selleks veel valmis, ega taga reaalset valikuvõimalust, kui selleks valmis ollakse. Tuleb muuta ametialase hariduse olemust, vähendades märgatavalt kutsekeskkoolide arvu ja tähtsust. Nii hoitakse ära olukord, kus keskkoolilõpetaja tunneb psühholoogilist survet minna teaduslikku kraadi omandama.
    Autor: Siim Trumm
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Hea juht peab tundma järjest enam psühholoogiat
Tehnoloogia ja robotid teevad suure osa kuivast tööst täna inimeste eest ära. Seetõttu muutub ettevõtetes tulemuste juhtimine aasta-aastalt järjest enam inimeste juhtimiseks.
Tehnoloogia ja robotid teevad suure osa kuivast tööst täna inimeste eest ära. Seetõttu muutub ettevõtetes tulemuste juhtimine aasta-aastalt järjest enam inimeste juhtimiseks.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.