Nordea püüab lisaks eratarbijatele klientideks ka ettevõtteid ja riigisektorit

Samas ei jätnud hiljuti Nor­dea Eesti etteotsa asunud Vahur Kraft eile panga üheksa kuu majandustulemusi ja tulevikuplaane tutvustades manitsemata riskide eest, mis kaasnevad laenuintresside järgmiseks aastaks ennustatud kasvu ja tooraine kallinemisega.

Keskpanga eksjuht Kraft ütles, et ei kujutanud varem ette seda, kui tugev konkurents valitseb siin pankade vahel ? Rootsi ja Soome või Läti ja Leedu turul sellist võistlust ei näe. Ta lisas, et olles Põhjamaade suurim pank, tahab Nordea seda positsiooni ja senist kogemust kasutades edasi liikuda ka siinsel turul, laiendades kliendigruppe ja teenuseid.

Krafti sõnul on Nordea tulnud jõuliselt välja fikseeritud laenuintressi ideega, mis baasintressi tõustes peaks klientide huvi säärase laenutoote vastu suurendama. Pangajuht viitas riskide maandamise kontekstis ka muutumata kuumaksega kodulaenule. Kraft lausus, et Nordea on Eestis turuliider ettevõtete tooraineriskide maandamisel ? olgu tegemist siis metalli, kütuse või mõne muu tooraine hinnakõikumisega.

Kliendigruppidest rääkides ütles Kraft, et Nordea tahaks edaspidi rohkem pöörata tähelepanu eksporti genereerivate ettevõtete finantseerimisele, seni oldi aktiivsem kinnisvara ja transpordisektoris. ?Samuti näen võimalust avalikus sektoris,? viitas ta avaliku ja erasektori koostöös tehtavatele ehk nn PPP-projektidele, kus Nor­dea saaks osaleda mõnes sündikaatlaenus.

Praegu Eestis 10 kontori või teeninduskeskusega esindatud Nordea avab järgmisel aastal kolm uut kontorit. Lisaks investeeritakse kõnekeskusse, tuleval aastal tuleb kasutusele uus internetipanga versioon ning lisandub sularahaautomaate. Samuti kavatseb Nordea hakata pakkuma võimalust raha paigutada uutesse investeerimisfondidesse, lisas Kraft.

?Eesti turg on niivõrd välja kujunenud, et sellised enamlevinud tooted on kõigil siin tegutsevatel juhtivatel pankadel juba olemas,? tõdes SEB Ühispanga Varahalduse tegevjuht Sven Kunsing, kommenteerides Nordea tulevikuplaane. Nii ei tohiks Kunsingu hinnangul näiteks Nordea pakutavad investeerimisfondid oluliselt erineda SEB pakkumisest.

?Kui midagi innovatiivset välja ei mõtle, on turuosade muutused väiksed,? märkis Kunsing ja lisas, et siinsed suuremad pangad on valmis võitlema kliendi pärast viimse veretilgani.

Nordea Eesti varade maht oli III kvartali lõpus 14,1 miljardit krooni, mis võrreldes 2004. aasta sama aja 11,1 miljardi krooniga näitab 27% kasvu. Üheksa kuuga teenis pank 119,4 miljonit krooni kasumit, kasum jäi mulluse näitajaga võrreldes samale tasemele.