Ühisrinne ?piduritest? võlgnike vastu kulub ära

Maksehäirete arv on Krediidiinfo andmeil aastaga suurenenud 14 protsenti, eraisikutest võlgnike arv aga 10 protsenti. Täpselt igal kümnendal Eesti elanikul, imikud ja raugad kaasa arvatud, on mingisugune võlg kaelas, sabad järel tolknemas. See tekitab mulje maksekäitumise halvenemisest Eestis.

Arvame siiski, et sisuline maksekäitumine ei ole Eestis halvenenud, vaid tegu on hoolsa arvepidamisega võlgnike üle, mis on iseenesest äärmiselt vajalik.

Näiteks kuritegevuse näitajad halveneksid järsult siis, kui kõik kuriteod registreeritaks ? nulltolerants ?, aga seda ei juhtu vist kunagi. Samas võib kuritegevus paberil väheneda, kui kuritegusid registreeritakse valikuliselt, lüües näiteks väiksematele ja vähemohtlikele käega. Midagi samalaadset ? et kõik, kellele võlgu ollakse, ei pöördu Krediidiinfo poole ? toimub ka maksekäitumise statistikas.

Maksehäireregistrisse, mida haldab Krediidiinfo, on siiski lisandunud uusi kliente, kes soovivad oma võlgnikest ka teistele teada anda. Ja õigesti teevad, sest põhimõtteliselt on kõik võlad (tähtaja ületanud maksed) avalikud. Võib-olla arutleb kitsikuses või lihtsalt vähedistsiplineeritud kodanik nii: Eesti Energiale ei saa ma võlgu jääda, sest siis võetakse mult elekter ära, pangale samuti mitte, sest sanktsioonid on kiired tulema, aga korteriühistuga kannatab, mõne kuu jooksul ei juhtu veel midagi. Niisugused ?valikud? tuleb elimineerida. Ühisrinne võlgnike vastu on väga õige.

Vahel õigustab võlgnik end sellega, et ka temale ollakse võlgu, mistõttu pole tal võimalik maksta. Ringvõlgnevus, kus kõik on kõigile võlgu, ei ole ilmselt väljamõeldis, ent kusagilt tuleb see ring ometi katkestada ? sattugu või kõik ?ringmängust? osavõtjad avalikku häbiposti.

Kuidas me paistame välja võrreldes naabritega? Arvete maksmiseks jäetud keskmine aeg (maksetähtaeg arve väljakirjutamisel) on 2005. aastal Krediidiinfo andmeil Eestis 12 päeva, Lätis 22 ja Leedus 29 päeva (ettevõtete krediidipoliitika turu-uuringu statistika). Tugevasti reglementeeritud Euroopa Liidu vanades liikmesriikides ulatuvad aga maksetähtajad isegi kolme kuuni. Pikema tähtajaga arvet on likviidsusprobleemide korral lihtsam maksta, sest rahavoogusid saab rohkem ette planeerida. Kui sedavõrd pikk maksetähtaeg ei soodusta hoopis niisama edasilükkamist... Huvitava faktina ? kui meiegi kõik maksetähtajad oleks kolm kuud, siis praeguse maksekäitumise juures saaks õigeaegselt tasutud tervelt 99% arvetest.

Ilmselt pole meil põhjust siiski kummi venitada, sest Euroopa Liidu aeglus ei vääri eeskuju, maksekombed paraneksid vaid paberil. Tegelikult on oma võlgade likvideerimine viimasel aastal kiirenenud ? pooled kõigist ?, aasta varem õiendati oma võlgadest vaid kolmandik.

Ja kui võlg on õiendatud, siis võiks inimese rehabiliteerida kiiremini kui alles seitsme aasta pärast, sest praegu jääb nimi täpselt nii kauaks maksehäireregistrisse.

Keskmine maksehilinemine on Eestis 9, Lätis 18 ja Leedus 25 päeva. Ehkki tegu on negatiivsete kommetega, paistab Eesti välja siiski positiivsemas valguses.

Autor: ÄP