• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,07
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,07
Paljudes ettevõtetes kipub uue ärisüsteemi (nt majandustarkvarapaketi) juurutusega lõppema ka mõttetegevus suunal, kuidas oma infosüsteemi jätkuvalt paremaks muuta. Veidral kombel on vähegi suuremate majandustarkvara hangete üks olulisemaid nõudeid, et pakutav tarkvara oleks avatud, kohandatav ja edasi arendatav, kuid praktikas osutuvad juurutuse käigus tehtud muudatused pahatihti viimasteks.
Esmalt tuleb endale selgeks teha, milliste parenduste tegemine võib anda maksimaalset efekti. Keerukamate juurutusprojektide käigus on kindlasti ajaliste või eelarve piirangute tõttu mõni konkreetne alamprojekt edasi lükatud ning selliste juhtumite analüüsist tulebki alustada. Kui aga ärisüsteem on olnud aastaid käigus muutumatuna, tasub võtta korraks aeg maha ja vaadata, kuidas see vastab ettevõtte tänastele äriprotsessidele ja kas on valdkondi, kus ärisüsteemi uuendamisest või parendamisest tõuseks kasu.
Sageli võib osutuda otstarbekaks teha jooksvaid pisiparandusi (nt lisada mõni uus funktsioon, uus aruanne) või lihtsalt asendada ärisüsteemi aluseks olev majandustarkvara vanem versioon uuega. Sisuliselt võibki parendused liigitada järgnevalt: tarkvara versiooniuuendused, tarkvara funktsionaalne täiendamine, tarkvara sidumine mõne teise rakendusega, tarkvara liidestamine infoteenustega.
Tüüpilised valdkonnad, kus ettevõttel on mõtet midagi parendada, on seotud otseselt tema äriprotsesside spetsiifikaga. Näiteks teenindussfääris teenindusprotsessi kliendikeskseks ja võimalikult efektiivseks muutmine. Sageli käib selline arendus käsikäes kvaliteedisüsteemi loomisega, sest praktikas on kvaliteedinõuete kehtestamiseks ja nendest kinnipidamiseks vaja omada suhteliselt suurt hulka andmeid.
Levinud valmislahendustes võivad olla elementaarsed võimalused seda teha, kuid kahtlemata ei saa ükski valmislahendus võtta ilma kohandamata arvesse konkreetse ettevõtte äriprotsesside nüansse. Kvaliteedisüsteemi alusdokumentatsioon on enamasti infosüsteemi arendusprojekti spetsifikatsiooni koostamisel väga heaks lähtebaasiks.
Klassikaline parendusteema on majandusinfosüsteemi sidumine mõne teise infosüsteemiga. Kuna seniajani ei ole selle keerukuse tõttu loodud ühtset tarkvara, mis kataks absoluutselt kõik ettevõtte infotöötlusvajadused, on ettevõtetes kasutusel rida erinevaid IT-lahendusi. Näiteks elementaarne e-posti lahendus, mis on enamasti eraldi rakendus. E-kirjade sidumine majandustarkvaras oleva kliendiinfoga eeldab kahe tarkvara vahel infovahetusliidese loomist.
Keskmistes ja suuremates firmades on mõne ettevõttespetsiifilise valdkonna jaoks loodud individuaalrakendus, mis võiks samuti olla seotud majandusarvestusega. Hea, kui rakenduse saaks realiseerida olemasoleva tarkvara laiendusena, siis on integreerimisteemat kergem lahendada. Selliseid võimalusi pakub paraku suurem ja kallim majandustarkvara. Kuid lööge kokku tarkvara soetamis- ja arenduskulud pikemal perioodil. Võib juhtuda, et püüdes oma terviklahenduseni jõuda eraldiseisvaid ?juppe treides?, kulutatakse rohkem raha kui algselt suuremat süsteemi valides.
Julgustan mõtlema, mida ja kuidas juba täna mis tahes tarkvaralahendustele tuginevas ärisüsteemis paremaks muuta. Enamasti on lahenduseks vertikaalrakendused, millest paljud on piisavalt odavad, et tasuda end ära ka väikestes firmades.
Autor: Margus Tammeraja

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele