• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome hakkab vermima Eesti euromünte

    Eilsel Eesti Panga korraldatud eurole ülemineku teemalisel infotunnil rääkis Eesti Panga presidendi nõunik ja keskpangapoolne Euroopa ühisraha projekti juht Andrus Alber, et sel suvel välja kuulutatud vähempakkumisele reageeris viis Euroopa mündikoda: Mint of Finland, Monnaie de Paris, Müntze Österreich, Royal Mint ja Staatlichen Münzen Baden-Württemberg.
    Parima ehk järgmisest pakkujast mitme miljoni krooni võrra soodsama pakkumise tegid soomlased. Hetkel kestavad täpsemad läbirääkimised, lepingu allkirjastamiseni loodetakse jõuda veel sel aastal, kuna juba tuleva aasta 1. juuniks peaks tehnilised eeltööd valmis olema. Senised Eestis ringlevad sendid-kroonid lähevad euro tulekul sulatamisele ja seejärel müüki, pole ka välistatud, et senised sendid sulavad sõna otseses mõttes eurosentideks.
    Eilse infotunni lõpus lükkas Alber ümber ka spekulatsioonid, justkui ei oleks veel päris selge, millise kursiga kroonid eurodeks vahetatakse, kuna lõpliku liitumiskursi kinnitab Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN. ?Eesti on olnud valuutakomitee süsteemis juba kolmteist aastat, meie raha on euroga jäigalt seotud, me ei näe ühtki põhjust, miks peaks kehtestatama mingi teine kurss ja meile pole ka selliseid vihjeid tulnud,? ütles Alber. ?Me eeldame, et kurss jääb samaks.?
    1. jaanuarist 2007 eurole üleminekuks on Eesti kõik tähtsamad nn Maastrichti kriteeriumid täitnud ? oleme liitunud nii Euroopa Liidu kui ka ERM2ga, meil on tasakaalus eelarve, kindel kurss euro suhtes ning valitsussektori võlakoormus jääb lubatud piiresse. Ainsaks valulapseks on inflatsioon, mis meie suurest majanduskasvust ja naftahindade kerkimisest tingituna kipub kolme parima inflatsiooniga Euroopa Liidu liikmesriigi keskmist liiga palju ületama (lubatud on ületada 1,5 protsendipunktiga).
    Siiski jätkab Eesti senisel kursil, et eurole minnakse üle 2007. aasta 1. jaanuaril. Esimesel kahel liitumisjärgsel nädalal kehtivad Eestis paralleelselt euro ja kroon. Kõik pangad vahetavad kroone eurodeks teenustasuta ja keskkursiga täpselt pool aastat. Teisel poolaastal peaks igas maakonnas olema vähemalt üks pangakontor, mis sisuliselt tasuta kroonid eurodeks vahetab. Eesti Pank on lubanud fikseeritud kursiga kroone eurodeks vahetada ilma ajaliste ja mahuliste piiranguteta.
    Kaupmehed ja teenindajad peaksid aga hakkama oma toodetel kahte hinda korraga näitama juba tuleva aasta 1. juulil ning see kohustus lasub neil täpselt aasta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.