Peeter Pärtel • 22. november 2005 kell 22:00

Suitsuandur ehmatab magaja ohu korral üles

Suitsuandurid jagunevad laialt võttes automaatsüsteemideks ning autonoomseteks anduriteks. Automaatsüsteemid on tulekahjusignalisatsiooni süsteemid ning ühendatud süsteemid, kus koos on nii valve- kui ka tulekahjusignalisatsioon. Autonoomsed andurid töötavad enamasti 9V patareiga. Need jagunevad omakorda suitsule ning vingugaasile reageerivateks.

Suits tekib lahtise põlengu korral ehk enamiku põlengute korral. Samas ei kaitse suitsuandur vingugaasi eest, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas. Vingugaas tekib, kui sulgeda ahi või kamin liiga vara ning ka mõningate spetsiifiliste materjalide põlemisel.

Päästeameti järelevalve osakonna juhataja Ivar Kaldasauna sõnul tasub nendesse ruumidesse, kus on küttekolded, panna pigem vingugaasile reageeriv andur. ?Teistes tubades võib kasutada suitsuandureid,? soovitab Kaldasaun. ?Andur on eriti vajalik magamistubades, sest õnnetused juhtuvad pigem öösel, kui pererahvas magab.?

Olemas on kahte tööpõhimõttelt eri tüüpi suitsuandureid: ioonandur ning optiline andur. Ioonandur sisaldab radioaktiivset elementi, mis on väga väike ning pole tervisele ohtlik. Suitsu sattumine andurisse tekitab selles elemendis reaktsiooni, mille tulemusena annab andur häire. Optiline andur sisaldab endas fotoelementi, mis reageerib keskkonna tihenemisele. Seega, kui suits või ka veeaur satub andurisse, siis antakse häiret. Vältimaks valehäireid, ei soovitata suitsuandurit panna kööki ega vannituppa või sauna. Kumba anduritüüpi eelistada, on Kaldasauna hinnangul maitse asi, sest tulemus on mõlema puhul sama ? suitsu sattudes andurisse annab see häiret.

Korra kuus tuleks vajutada suitsuanduril asetsevale nupule, kontrollimaks, kas see ikka töötab. Aastas korra tuleks vahetada patareid. Enamik andureid annab ka piiksumisega teada, kui patarei tühjaks saama hakkab. Ühte andurit võib kasutada järjest kümmekond aastat, misjärel tuleks see hävitada ning osta uus.

Suitsuandur paigaldatakse ruumi lakke kõige kõrgemasse kohta vähemalt 50 cm kaugusele seintest ning eemale lambist. Eesmärk on paigaldada andur kohta, kust õhk kõige rohkem läbi liigub ehk kuhu ka suits kõige kiiremini jõuab. Anduri paigaldamiseks sobivad kruvid.

Tulekustutusvaip on mõeldud väiksemate tulekahjude kus­tutamiseks, kus on võimalik põ­lev objekt kinni katta. Sel­leks võib olla näiteks põlema läinud toit pannil või potis. Samuti sobib kustutusvaip inimese kustutamiseks, kui tal peaksid riided põlema süttima. Kodus tuleks tulekustutusvaip paigaldada köögi väljapääsu juurde, piisavalt eemale pliidist, et seda oleks vajaduse korral võimalik lihtsalt kätte saada. Kustutusvaip riputatakse seinale.

Levinuim kustutamisvahend on ABC-klassi pulberkustuti, millega võib kustutada puu-, paberi-, bensiini-, õli-, gaasipõlenguid ning seadmeid, mis on kuni 1000V pinge all.

Kustuti on soovitatav muretseda elamu igale korrusele. Kustutiga ei tohi kustutada õlipõlenguid, sest selle käigus võib õli laiali lennata ning põhjustada veelgi suurema kah­ju. Selleks sobib tulekustutusvaip.

Hetkel kuum