Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõru kompromiss Euroopa suhkruturul
Samuti ei tule suhkru hinnalangus mitte 39%, nagu ELi põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel algselt kavandas ja nagu soovis Euroopa suhkrut toormeks kasutav tööstus, vaid 36%. Reformi läbiviimiseks on kahe aasta asemel aega neli aastat.
Selliseks kujunes eile ELi suhkruturu reformi kompromiss pärast 25 liikmesriigi põllumajandusministri kolm päeva kestnud pingelisi kõnelusi Brüsselis.
?Meil on valmis pakett, mis on niivõrd tasakaalus kui võimalik,? kommenteeris põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel.
Reformi vastu olid peaaegu pooled liikmesriigid, sealhulgas Iirimaa, Portugal, Hispaania ning rida uusi liikmesriike, kus suhkru hinna järsk langus muudab kohaliku tootmise ebarentaabliks.
Eile sündinud kompromissi järgi saavad suhkrupeedikasvatajad, kes peavad teistele põllukultuuridele ümber orienteeruma, ning tehaseid sulgema sunnitud suhkrutööstused suuremat kompensatsiooni, kui algselt kavandati. Näiteks korvatakse suhkrupeedikasvatusega tegelevatele talunikele hinnalangus 60% asemel 64,2% ulatuses, vahendas Bloomberg.
Samas võimaldab suhkru väiksem hinnalangus kohaliku suhkrutööstuse allesjäämist ka sellistes riikides nagu Hispaania, Kreeka ja Soome.
ELi suhkruturu reform on suurim muutus 40 aastat ELi tootjaid kaitsnud mehhanismis, mis sai ellu kutsutud osana ELi ühtsest põllumajanduspoliitikast. Kaitsemehhanismi maksumus Euroopa tarbijatele on hinnatud ligikaudu 8 miljardile eurole aastas.
Reformi eesmärk on vähendada subsideeritud tootmist, mille tõttu suhkru hind on Euroopas kolm korda kõrgem maailmaturuhinnast, ning koondada suhkrutööstus kõige konkurentsivõimelisematesse piirkondadesse ? peamiselt Prantsusmaale, Belgiasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
Iirimaal ja Portugalis võib suhkrutööstus reformi tagajärjel hoopis kaduda. Ligi kolmandik ELi 320 000 suhkrupeedikasvatajast, keda EL praegu aastas 1,7 miljardi euroga toetab, peab peedikasvatusest loobuma. EL ise muutuks reformi tagajärjel maailma suuruselt kolmandast suhkrutootjast ning Brasiilia järel teisest suurimast eksportijast suhkru importijaks.
Reformiga on kiire. Üheltpoolt nõuab Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), et Euroopa Liit lõpetaks oma üleliigse suhkrutoodangu müügi maailmaturul eksporditoetuste abil, mis lööb hinna alla ja õõnestab arenguriikide suhkrutoodangu konkurentsivõimet. Teisalt vajab EL reformikokkulepet enne WTO kaubandusministrite detsembrikuist kohtumist Hongkongis, et parandada oma positsiooni käimasolevatel vabakaubanduskõnelustel.