Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei pea rikaste riikide erandeid kinni maksma

    Euroopa Liit on juba mõnda aega planeerimas järgmist eelarvetsüklit aastateks 2007?2013. Seni ei ole 25 liikmesriiki omavahel kokkuleppele jõudnud. Seda ilmestab praeguse Euroopa Liidu eesistuja riigipea Tony Blairi üllatuslik visiit Tallinnasse, mille põhieesmärgiks on Andrus Ansipit ja teisi Balti liidreid veenda oma kompromissettepaneku mõistlikkuses.
    Praegune eesistuja Suurbritannia on teinud ettepaneku, mille tulemusena väheneks Luksemburgi eesistumise ajal tehtud kompromissettepanek eelarve mahu näol 20?25 miljardi euro võrra. Kui Luksemburgi eesistumise ajal tehtud kompromissiga nõustusid 20 liikmesriiki (sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid) ja vastu olid suured liikmesriigid, siis tänane ettepanek tähendab märkimisväärset rahalist kaotust just Ida-Euroopa riikidele.
    Esmalt numbritest. Luksemburgi pakkumise järgi oleks Eestile eraldatava abi maht aastas 3,92% SKPst. See teeb aastas ligikaudu üheksa miljardit krooni. See on kompromiss, millega Eesti ka nõustus.
    Suurbritannia on nüüd teinud ettepaneku vähendada kogu eelarvemahtu ja katta see uutele liikmesriikidele eraldatava abi arvel. Vähenduse maht oleks 10% aastas, sealjuures vanadel liikmesriikidel tõenäoliselt struktuuriabi ei vähendataks. Mida selline pakkumine, mille Blair Ansipi lauale on pannud, Eestile reaalselt tähendab?
    Praegustel tingimustel tähendaks see meile struktuuri- ja maaeluvahendite osas lage 3,53% SKPst. Kroonides tähendaks see 7,885 miljardit krooni aastas. Teisisõnu, Blairi pakkumise hind järgmises eelarveperspektiivis on Eesti jaoks seitsme aasta peale kokku märkimisväärne 6,1 miljardit krooni. Seda on sama palju, kui 2005. aasta riigieelarves välisabi kokku on planeeritud.
    Õige on see, et uue kompromisspakkumisega väheneks ka Eesti sissemakse ELi eelarvesse ? 60 miljonit krooni. Siit on hästi näha, et Eesti netopositsioon abisaajana halveneks oluliselt ja seda ilma sisulise põhjuseta. Põhjuseid, miks taoline pakkumine ei ole Eesti huvides ning miks Andrus Ansip seda mingil juhul vastu võtta ei tohiks, on mitu.
    Seisukohad, mida Blair kaitseb, tähendavad, et Euroopa Liidu eelarve üldmahtu vähendatakse, säilitades samal ajal rikaste riikide ajaloolised erandid. Need tuleb brittide pakkumise kohaselt maksta kinni uutel liikmesriikidel kokkulepitust väiksema abina.
    Uutele liikmesriikidele pakutakse ebaõiglast tehingut, kus ELi eelarve vastuvõtmiseks peaksime loobuma märkimisväärsest osast struktuuri- (toetused investeeringuteks teedest teaduseni) ja maaelutoetustest, kuna vanad liikmesriigid pole valmis reformima ei ühist põllumajanduspoliitikat ega brittide tagasimakse kulukat süsteemi.
    Britid üritavad leida kompromissi ainult uute liikmesriikide arvel, tulles vastu vanadele liikmesriikidele nii erandite säilitamise kui ka eelarve mahu vähendamise osas.
    Teiseks on ekslik Blairi ettepaneku taga peituv loogika. Ta on esinenud nn Poola argumendiga, mille kohaselt paistavad Ida-Euroopa riigid silma madala efektiivsusega struktuurivahendite kasutamise osas. Nii näiteks olevat Poola suutnud seni kasutada vaid 4,3% regionaalabi vahenditest, mis perioodiks 2004?2006 planeeritud oli.
    Tegelikkuses võidi vahest hilineda stardiga, aga reaalsuses on isegi Poola juba sõlminud lepinguid enam kui 50% ulatuses planeeritud vahenditest. Iseäranis ebaõiglane on Blairi argument Balti riikide suhtes, kes on uute liikmesriikide seas tervikuna kõige efektiivsemad struktuurivahendite kasutajad oma riigi arendamisel.
    Kolmandaks, ja vahest kõige olulisemaks, on väär hoida kokku konkurentsivõimet edendavate investeeringute arvel, et senisel moel jätkata Euroopa Liidu konkurentsivõimet halvavate meetmetega. Nii käesolev kompromissettepanek kui ka Saksa kantsleri Merkeli väljaütlemised uute liikmesriikide madalate maksumäärade kahjulikkuse osas peegeldavad soovi karistada initsiatiivi, reforme ja efektiivsust.
    Saksa parlamendivalimiste eel esines tulevane kantsler tugevate ja positiivsete seisukohtadega, kus ta Saksamaale Slovakkiat eeskujuks tuues kiitis viimase poolt läbiviidud maksureformi. Nüüd sotsidega koalitsiooni minnes aga anti allkiri koalitsioonilepingule, milles võeti eesmärgiks madalate maksudega riike n-ö karistada struktuurivahendite vähendamisega.
    Nõustun Poola peaministri Marcinkiewicziga, kes möödunud nädalal Londonis rõhutas, et kõik kümme uut liikmesriiki Ida-Euroopast peavad ühtselt oma positsioone kaitsma. See võiks tipneda kasvõi ühise pöördumise või deklaratsiooniga. Kui suudame oma huve kaitsta sirgeseljaliselt, väärikalt ja veenvalt, on ka lootust, et suudame vanu liikmesriike oma positsioonidele lähendada.
  • Hetkel kuum
Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Lillemüüja: “Kõige trendikam lill tänavu on soodne õis”
Tuntud eurolauljat närib rahamure: teen midagi täiesti valesti
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Adani Group: järjekordne suur petuskeem raputas maailma
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Äripäev eetris: Viljandi ettevõtja veidrad seletused pole loogilised
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tele2 Eesti juht lahkub ametist
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.