Enn Tosso • 4. detsember 2005 kell 22:00

Tehnopargid meelitavad tööstusettevõtteid eelkõige valmis kommunikatsioonidega

Bermet Management, kes tegeleb terasetoodete tarnimisega, on kolimas Tänassilma tehnoparki. Nõukogu esimees Ergo Metsla põhjendab tehnoparki kolimist sellega, et vana laopind oli amortiseerunud ja väike. Tänassilma tehnopark jäi silma tänu heale asukohale Via Baltica ääres, mis sobib logistiliselt ettevõttele hästi.

?Kõik teed ja trassid olid olemas ning piirkond üldiselt on sobiv,? räägib Metsla. Ta osutab sellele, et kesklinnas ladu pidada on logistiliselt raske ning muutub veelgi hullemaks.

Teisi tehnoparke Tänassilma hea asukoha tõttu ei kaalutud. Bermet Management oli Tänassilma tehnopargis esimene, kes krundi ostis. Kokku läks ehitus maksma 12 miljonit krooni.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevdirektori asetäitja Aivo Hallist kinnitab, et enne kui otsustada, kas tööstusparki kolida, peaks alustama tootmiseks vajalike ressursside kaardistamisest: kommunikatsioonid, tööjõu kättesaadavus, logistiline asukoht, kuidas tuleb tooraine ning kuhu ja kuidas läheb toodang. Teise tähtsa tegurina nimetab ta ehituse kiirust ning kolmandaks maa hinda.

?Tehnoparkide esmaseks eeliseks on vajalike kommunikatsioonide olemasolu ja ehituse kohese alustamise võimalus,? räägib Hallist.

Viimase kahe aasta jooksul on just viimane olnud sageli asjaoluks, miks firmad on kolinud tehnoparki. Ta toob samuti välja, et tehnoparkide asukohad on õigesti valitud ning ehitusvalmis maa hind on olnud reeglina odavam kui mujal.

Heaks argumendiks tööstuskülla kolimiseks loeb Hallist külana tegutsemisest tulenevat sünergiat, mis toob nii emotsionaalset kui praktilist kasu. ?Lume koristamine ja muud sarnased haldus- ja hooldustööd on reeglina odavamad ja ka garanteeritud,? räägib ta. Hallist osutab, et kui külastada näiteks Tänassilma tehnoparki on uute tööstushoonete kooslus vägagi muljetavaldav.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Arvo Treier nimetab põhiliseks plussiks, miks tehnoparki minna, ühistegevuses võimalikku kulutuste optimeerimist. Näiteks tekib kokkuhoid reklaamilt ja asukoha tutvustamiselt ja hoolduskuludelt. Ta toob välja ka teise plussi, nimelt tekib tehnopargis ka reserv ? kuna on projekteeritud suuremad elektrivõimsused, veevarud, tekib seal tulenevalt ettevõtete tegevusprofiilide muutustest võimalus tegevust ümber mängida.

Seda oleks eraldiseisval kinnistul keerukam ja kulukam teha.

Ent tehnoparkidel on ka miinuseid. Treier osutab, et mõne ettevõtte tegevusega lihtsalt ei sobi kokku tehnopargis paiknemine. ?Tuleb mõelda näiteks selle üle, kus ja kelle naabruses hakkab paiknema kinnistu, kuhu oma ettevõte üles pannakse. ?Kas n-ö pehmel tegevusharul, näiteks rõivaladustamine, on õige olla betoonitootmise kõrval,? küsib ta.

Lisaks toob Treier välja, et pole teada, kuidas hakkavad 3-4 aasta pärast ennast tundma need ettevõtted parkides, kes paiknevad pargisiseselt magistraalidest kaugemal. ?Võib näiteks juhtuda, et atraktiivsust jätkub esimese kahe joone peal olijale,? ennustab ta.

Kindlasti on erinevate tootmisettevõtete vajadused vägagi erinevad ja sageli on tahes tahtmata parim asukoht hoopis kusagil mujal kui tehnopargis. Absoluutselt universaalset tehnoparki pole siiski olemas ega tule ka kunagi.

Ettevõtte paiknemiskoht pole kunagi lihtsalt emotsionaalne otsus, vaid ratsionaalne valik, sest toomisettevõtte tarvis rajatav tehas ja selle juurde kuuluv teenindusmaa on eelkõige tootmisvahend.

Kõiki neid tegureid on võimalik väljendada rahas ja tehnoparkide arendajad püüavad neid kulutusi tootjate jaoks optimeerida, pakkudes võimalikult laiale ettevõtete ringile sobivat ehk universaalselt väljaarendatud keskkonda.

Lisaks loob tehnopark omalaadse sünergiat genereeriva tõmbekeskuse, mis lisab tehnoparkidele ettevõtete silmis väärtust. Tehnoparkide puhul on ettevõtetel tarvis teha lihtsalt vastavad rehkendused ja langetada otsused. Ettevõtte rajamine tehnopargis peab olema suhteliselt lihtne, kiire ja odav.

Hetkel kuum