Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik otsustas Eesti Geenivaramu jätkamiseks 120 miljonit leida

    Selle summaga saab ületada 100 000 DNA-näidise piiri ja seda tuleb teha nelja aasta jooksul. Varem erafinantseeringul hinganud E-Geeni projekt muutub nüüd avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, mis saab raha riigieelarvest ning ELi fondidest. Eesti 2006. aasta eelarves geeniprojekti jaoks raha ette nähtud ei ole.
    Majandusminister Edgar Savisaar lubas valitsuse heakskiidul võtta raha kas reservist või lisaeelarvest. ?Meie valik oli öelda, kas tegemist on äriprojektiga, mis ei õnnestunud, või leida, et tegemist on ikkagi rahva tervise seisukohalt olulise projektiga. Me valisime viimase variandi,? ütles Savisaar.
    Eesti Geenivaramu nõukogu esimehe Richard Villemsi sõnul on Geenivaramu viimase aasta jooksul olnud külmutatud seisus. Geenivaramu küll töötab ning teeb oma igapäevast tööd, kuid ei tee tööd, milleks ta loodi ? ei kogu DNA-näidised.
    ?Vaja oli otsustada, kas sulgeda varamu või teha uus start,? ütles Villems.
    Haridusminister Mailis Reps ütles, et äriprojektina Geenivaramu ei tööta ja rahastamist tõenäoliselt ei leia.
    ?Suurim küsimus täna pole mitte selles, kui palju varamu andmebaase kasutama hakatakse. Juba praegu on nõudlus väga suur. Hetkel on küsimus, kuidas praegu olemas olevast 10 300 proovist edasi liikuda ja ületada 100 000 proovi piir,? rääkis Reps.
    Siiani on äriprojektina töötanud Geenivaramu projekti rahastatud erafinantsidest, riik on eraldanud varamu tööks selle algusest peale 4 miljonit krooni.
    ?Projekti algstaadiumis oli erakapitali panus 60 miljonit krooni, mille tõi E-Geen International. Lepingu sõlmimisel Eesti Geenivaramu finantseerimise lõpetamiseks sai kirja klausel, et kuna E-Geen on toonud projekti käivitamiseks 60 miljonit krooni, säilitab ta tulevikus selles rahalises mahus õiguse saada andmeid samal alusel kui Eesti teadusasutused,? ütles Villems.
    Savisaar ütles lõpetuseks, et asjaosalised tahavad jaanuaris ära teha otsused, kuidas ja millise finantsiga Geenivaramu jätkub, ning geeniprojektile uue elu sisse puhuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.