Margus Järv jahib 10protsendist kuutootlust

Ehkki investeerimispangas LHV kauplemisruumis aktsiaspekulante nõustava Margus Järve tööpäev algab alles USA turu avanedes (Eesti aja järgi kell 16.30), on ta tihti arvuti taga turukommentaare lugemas juba tunde varem. Päevad kipuvad aktsiakauplejal tihti kaheteistkümne tunni pikkuseks.

"Spekulant peaks turgu jälgima maksimaalselt. Aga tuleb teha ka puhkusehetki. Kui väsimus tuleb peale, võivad hakata vead sisse tulema," ütleb Järv.

Oma esimese investeerimiskogemuse sai ta 1993-94. "Esimene investeering oli Skandia aktsiafond, siis tulid Hansapanga aktsia ja erastamisväärtpaber," loetleb kaupleja.

Tavaliselt toimuvad turul liikumised kiiresti ning tihti võib futuuri ostmisest müümiseni kuluda vaid minuteid.

Peaaegu kõik Järve tehingud on päevasisesed ehk õhtul saab koju minna rahuliku südamega.

Ehkki Järv paneb tehingute alla tavaliselt kuni 6000 dollarit, on ta aktsiaportfelli suurus 20 000 dollarit. Reserv peab igaks juhuks olema. Mõnikord võib rohkem raha vaja minna, ütleb Järv, kuid täpsustab samas, et kogu raha pole ta veel korraga mängu pannud.

Spekuleerimiseks vajaminevat raha hoiab Järv dollarites ning kursiriski vastu ta kaitstud ei ole. "Mul on Ühendriikide valuuta suhtes positiivne nägemus. USA keskpanga intresside tsükkel on lõppemas. See tõstab turuosaliste huvi laenamise vastu. Pankadel hakkab hästi minema ja nii ühtlasi kogu majandusel," analüüsib ta.

Kui investeering läheb ebasoodsas suunas, on Järv enda jaoks maksimaalse tehingu kaotuse limiteerinud 100 dollariga (1300 krooni). Kuna tihtipeale liigub turg kiiresti, võib miinus ka veidi suuremaks minna. Suurimad võidud on see-eest küündinud tuhande dollari kanti.

Investeerimisotsuse teeb Järv peamiselt väärtpaberi tehnilist liikumist jälgides. Kui indeks jõuab näiteks möödunud päeva madalaima või kõrgeima taseme juurde või liigub suure käibe najal, on trendimuutust oodata. Tähtsad on ka kellaajad, kergitab Järv oma kauplemisstrateegia pealt loori.

Samas väärtpaberispekulant trendimuutusi ei enneta, vaid hüppab rongile ikka vaid siis, kui turg on reaalselt liikuma hakanud. Investorid võivad ühele uudisele reageerida täitsa erinevalt, ütleb Järv selle peale, miks ta turu liikumist prognoosida ei taha.

Mingit kauplemisprogrammi, mis ütleks, millal tehinguid teha, Järv loonud ei ole. Silm on ikka kuningas. Samas ta tunnistab, et ehk kunagi kaugemas tulevikus loob ta ka kauplemiseks programmi.

Lõpetuseks ütleb ta, et tehingute analüüs on väga oluline. "Kauplemispäevik on õudselt tähtis asi, võiks ise ka ses osas järjekindlam olla," raputab ta endale tuhka pähe.

Esimese kuue kuu kokkuvõtteks on Järve kulud-tulud futuuridega kaubeldes enam-vähem nullis.

Kui esimesed neli kauplemiskuud tuli vastu võtta miinus, siis viimased kaks kuud on olnud juba tulemusrikkad. "Sisuliselt elaksin ma praegu juba kauplemisest ära," tunnistab Järv, kelle eesmärgiks on teenida väärtpaberispekulatsioonide pealt tootlust 5-10 protsenti kuus, mis praegust portfelli mahtu arvestades tähendaks 1000-2000dollarilist kuusissetulekut.

Futuur on standardiseeritud leping, mis kohustab osapooltel müüma (ostma) tulevikus kindlat finantsvara (toorainet, valuutat, aktsiaindekseid, võlakirju) varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Erinevalt optsioonist on futuuri ostjal risk piiramatu. Futuurid pakuvad investoritele finantsvõimendust ja võimaldavad mängida nii languse kui ka tõusu peale. Ühed populaarsemad on USA aktsiaturu indekseid jälgivad indeksfutuurid.