EPL: Eesti toodab ühe elaniku kohta Euroopas kõige rohkem süsihappegaasi

Nii selgus Euroopa Komisjoni uurimiskeskuse ning Columbia ja Yale’i ülikooli läbiviidud ülemaailmsest uuringust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas aga pole kõik Eesti kohta käivad näitajad nii halvad – vee kvaliteedi osas on Eesti Euroopa Liidu kahekümne viie liikmesriigi lõikes paremuselt neljandal kohal.

Terve uuringu põhjal kuulub seitse Euroopa Liidu liikmesriiki keskkonnaga ümberkäimise koha pealt maailma esikümnesse. Euroopa riikidest on kõige halvemad keskkonnanäitajad Belgias, mille ametivõimud selgitasid asjaolu sellega, et nende riik on väike, kuid tihedalt asustatud ja väga tiheda tööstusega.

Uuring hõlmas 133 maailma riiki ja nende hindamisel arvestati 16 võtmetähtsusega keskkonnanäitajat, näiteks kasvuhoonegaase ja vee kvaliteeti.

Eesti Euroopa Liidu esinduse keskkonnaatašee Aare Sirendi ütles, et vaatamata kõrgele CO2-näitajale on Eesti siiski keskkonna poolest üks eesrindlikumaid maid. Süsihappegaasi rohkus tuleneb tema sõnul Eesti põlevkivienergeetikast. “Loomulikult ei ole see näitaja hea. See on seotud põlevkiviga – kui me Eestis seda energia tootmiseks kasutame, siis on meie CO2 kogus ühe elaniku kohta palju suurem kui näiteks Lätis, kus põlevkivi ei kasutata,” selgitas Sirendi.