• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 31.01.06, 06:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Eesti toodab ühe elaniku kohta Euroopas kõige rohkem süsihappegaasi

Eesti toodab ühe elaniku kohta Euroopa Liidu riikidest kõige enam süsihappegaasi.
Nii selgus Euroopa Komisjoni uurimiskeskuse ning Columbia ja Yale’i ülikooli läbiviidud ülemaailmsest uuringust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Samas aga pole kõik Eesti kohta käivad näitajad nii halvad – vee kvaliteedi osas on Eesti Euroopa Liidu kahekümne viie liikmesriigi lõikes paremuselt neljandal kohal.
Terve uuringu põhjal kuulub seitse Euroopa Liidu liikmesriiki keskkonnaga ümberkäimise koha pealt maailma esikümnesse. Euroopa riikidest on kõige halvemad keskkonnanäitajad Belgias, mille ametivõimud selgitasid asjaolu sellega, et nende riik on väike, kuid tihedalt asustatud ja väga tiheda tööstusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uuring hõlmas 133 maailma riiki ja nende hindamisel arvestati 16 võtmetähtsusega keskkonnanäitajat, näiteks kasvuhoonegaase ja vee kvaliteeti.
Eesti Euroopa Liidu esinduse keskkonnaatašee Aare Sirendi ütles, et vaatamata kõrgele CO2-näitajale on Eesti siiski keskkonna poolest üks eesrindlikumaid maid. Süsihappegaasi rohkus tuleneb tema sõnul Eesti põlevkivienergeetikast. “Loomulikult ei ole see näitaja hea. See on seotud põlevkiviga – kui me Eestis seda energia tootmiseks kasutame, siis on meie CO2 kogus ühe elaniku kohta palju suurem kui näiteks Lätis, kus põlevkivi ei kasutata,” selgitas Sirendi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele