Rein Kilk ostis ära tulevase pruudi võlad

Weroli ostmise vastu on väidetavalt huvi tundnud investorid Lätist, Leedust, Saksamaalt, Austriast ja Soomest. Nüüd võib arvata, et tehase saab enda kätte Eesti mees Rein Kilk. Ja ongi hea, sest see annab lootust, et riik saab murelapsest kiirelt lahti ja tehasest saab veel asjagi.

Ettevõtja Rein Kilk ostis ära riigile kuuluva rapsitehase kokku 70 miljoni kroonised võlad pankadele. See oli Kilgilt mõistlik käik, sest andis talle suured eelised eesseisval müügipakkumisel, millega tehase suuromanik põllumajandusministeerium on lubanud peagi välja tulla. Igale teisele kosilasele saab Lõuna-Eestis väikse toiduaineimpeeriumi rajanud Kilk nüüd öelda, et 70 miljoniline võlanõue võib üleöö lauale ilmuda.

Aga asi on ka selles, et Weroli seis ei olegi hetkel kõige hullem. Tehase pankrot jäi jaanuaris välja kuulutamata, sest kohtunik ei tunnistanud ettevõtet maksejõuetuks. Senine kahjum kaeti aktsiakapitali vähendamisega ning mullu viimase viie kuu jooksul toodeti juba ligi 7 miljonit krooni kasumit. Pärast endise juhataja Erki Aaviku lahkumist kasumisse jõudnud tehase suurimaks probleemiks olidki võlad. Weroli elujõust annab tunnistust eelkõige see, et keegi pole huvitatud selle kokkukukkumisest (kui mitte arvestada spekulatsioonidega, et sinnapoole tüürisid pankrotiprotsessi algatajad, et tehas ise odavalt kätte saada). Põhiline on see, et tehas töötab - juhatuse kinnitusel täisvõimsusel. Sellega annab ettevõte kindlat sissetulekut töötajatele ja põllumeestele, kes tehasele rapsi müüvad ning tahaksid seda teha ka tulevikus.

Muidugi on Weroli pankrotist päästmisest huvitatud ka 98% aktsiate omanik riik, kes on tehasesse matnud juba ligi 200 miljonit krooni sellest ajast, kui too pärast Vene kriisi kuristiku äärele sattus ja riik rapsikoogi sisse astus. Ministeerium tervitaski Kilgi žesti kui märki, et on leitud korralik ostja.

Ka Weroli vastu eelmise aasta lõpus pankrotinõude esitanud KH-Energia Konsulti juhataja Heino Harak märkis Äripäevale, et ei soovi tehasele halba. Ta nimetas Kilgi otsust valguseks tunneli lõpus ja väitis, et võlgade ülesostmine teeb tehasest raha kättesaamise pigem tõenäolisemaks. Niisiis on Kilk omandanud võlad ettevõttelt, kelle ellujäämine on paljudele oluline, ja see annab talle hea positsiooni. Ning ka müügitingimused ei tundu halvad. Möödunud aastal lootis põllumajandusministeerium panna rapsitöötleja müüki aktsiate raamatupidamisliku väärtusega ehk 17 miljoni krooniga. Pole paha, arvestades, et ainuüksi esimese etapi investeering oli 1997. aastal ligi 140 miljonit krooni.

Rapsiõli tootja ostjale esitatakse kaks tingimust: tehas peab jätkama tööd vähemalt kolm aastat ning sellesse tuleb investeerida 30 miljonit krooni. Mõistlik nõudmine, mis ei peaks ka Kilki morjendama, eeldusel, et temagi sooviks on juba kasumisse jõudnud ettevõtet tegevuses hoida. Ise rääkis Kilk, et ettevõte tahab saada 100 miljoni kroonist rahapaigutust.

Nii et mida see ministeerium siis veel ootab? Otsus Werol müüa tehti juba septembris ja nüüd on avanenud võimalus sellest valutult lahti saada - müük peaks minema kui õlitatult.

Autor: ÄP